elundkond

hingamine

Väljahingamine

Õhk surutakse kopsudest välja. Roided liiguvad. Rinnaõõs väheneb.

sissehingamine

Rinnaõõs suureneb ning õhk läheb kopsudesse. rinnaõõs suureneb.

gaasivahetus

kopsud

Kopsudes toimub gaasivahetus

alveoolid

toimub gaasivahetus kopsude ja vere vahel.

kõri

tekib hääl. asub hingetoru ülemises osas.

Hingetoru

pääseb õhk kopsudesse.

ninaõõs

hingamisteede alguskoht, koosneb kõhrest ja luust

seljaaju

juhib tingimatuid reflekse ehk lihtsaid kaasasündinud liigutusi, mis aitavad reageerida hädaolukorras. vahendab informatsiooni peaaju ja ülejäänud keha vahel.

suuraju

meeleelundite tegevus, otsuste tegemine ehk tahtlik tegutsemine

väikeaju

lihaste töö ja tasakaalu säilitamine.

Vaheaju

aitab reguleerida kehatemperatuuri ja ainevahetust, võtab vastu infot

keskaju

närviimpulsside liikumine pea ja seljaaju vahel

piklikaju

reguleerib tahtele allumatuid tegevusi. on hingamiskeskus

Refleks

seedimine

Seedimine on toidu lõhustumisprotsess, mille käigus töödeldakse toitained seedeensüümide toimel organismile sobivateks väiksemateks komponentideks, mis imenduvad limaskesta kaudu lümfi või verre.

oksendamine

Oksendamine on maosisu jõuline tagasiheide, mille kutsub esile kõhulihaste tahtmatu kokkutõmme, samal ajal kui maopõhi ja söögitoru sulgurlihas on lõõgastunud.

luud

on tugevate katete moodustamine organitele keha kandmine ja toestamine. võimaldab inimese liikumise. luudele kinnituvad lihased.

liigesed

on selline kahe või enama luu ühendus, mis võimaldab luudel liikuda.

liigeste liigid: kereliiges, plokkliiges, saduliiges, liugur, pöördliiges

lihased

Lihas ehk muskel on enamiku loomade kokkutõmbumisvõimeliste lihaskiudude kogum (elund), mis koordineeritult talitledes võimaldab loomorganismil sooritada liigutusi. ülesanne on jõu tootmine ja liigutuste tekitamine.

neerupealised

eerupealis ehk suprarenaalnääre on paljudel imetajatel, lindudel, roomajatel ja kahepaiksetel neerude juures (inimestel neeru ülaotsas) paiknev paariline sisenõrenääre.

sugunäärmed

Sugunääre ehk gonaad on paljudel loomadel (sealhulgas inimesel) elund, mis toodab sugurakke ehk gameete ja suguhormoone.

käbikeha

on enamikul selgroogsetel loomadel vaheaju epitalamuses asuv sisenõrenääre.Käbikeha reguleerib organismi ööpäevarütmikat ja sünteesib serotoniinist hormooni – melatoniini.

kõhunääre

on paljudel selgroogsetel (sh inimestel) kõhuõõnes paiknev nääre. Kõhunäärmel on nii ekso- kui ka endokriinnäärme funktsioon.

kõrvalkilpnääre

kõige väiksemad sisenõrenäärmed. Näärmekude toodab ja eritab otse vereringesse elutähtsat hormooni parathormoon, mis reguleerib ja kontrollib koos kaltsitoniini ja D-vitamiiniga nii kaltsiumi kui ka fosfori ainevahetust ning mille sihtmärkelunditeks on neerud ja luud.

ajuripats

on selgroogsete organismide peaajus, suuraju all kiilluu türgi sadula ajuripatsiaugus paiknev munaja kujuga kehake, ka sisenõrenääre.

meessuguelund

sperma

on paljude suguliselt paljunevate hermafrodiitide ja isaste organismide orgaaniline kehavedelik, mis väljutatakse looduslikult suguti kaudu valdavalt seemnepurske ajal.

naissuguelund

munarakud

on naise organismi kõige suurem rakk

menstruatsioon

Menstruatsioon ehk päevad, on naisel vastavalt menstruaaltsüklile, tekkiv emakalimaskesta irdumine, mis avaldub menstruaalverejooksuna.

allergia

on organismi ebatavaline reageerimine ehk kaitsesüsteem.

vaktsineerimine

on haigustekitajate viimine meie organismi

haistmine

lõhnade tajumine

maitsmine

süljes lahustunud ainete maitsete tajumine

kuulmine

kõrva kaudu toimub inimesel kuulmine

nägemine

silm, mille abil võtame vastu infot välismaailmast

vereringe

Vereringe on tsirkulatsioonisüsteemiga organismidel peamiselt südame tekitatud vere normaalne liikumine veresoonestikus.

süda

Süda on enamiku keelikloomade südame-veresoonkonna elund, mis on jaotunud kambriteks ning mille töö tulemusel tagatakse elusorganismi rakkude pidev vere- ja lümfiringlus.

veresooned

on looma, sealhulgas inimese torukujuline elund (soon), milles voolab veri. Veresooned kuuluvad vereringeelundkonda.

veri

Veri on paljude selgrootute ja selgroogsete loomade organismis südame või südamelaadsete elundite töö ja vererõhu toel veresoontes ringlev kehavedelik.

nahk

Nahk on selgroogsete loomade (keelikloomade) katteelundkonda kuuluv kõige suurem elund.

neerud

Neerusid peetakse elutähtsateks elunditeks, mille töö häirumine ja/või lakkamine võib mõjutada organismi seisundit nii, et organism ei saa nendeta igapäevast tööd jätkata.