Linnade rajamine, elukorraldus ja omavalitsus

Põhja Euroopa rannikuala

Igal linnal oli oma isand ehk maahärra, kes oli linna asutaja

Linnase asutamine mõjutas tugevalt keskaja Euroopa arengut.Just linn kätkes endas tolleaegse ühiskonna kõige loovamaid ja edasiviivmaid jõude.

Linnaväravast sisenajale algas teine maailmehk, nagu linlased ise uhkelt arvasid, territoorium, kus valitsesid õigus ja kord.

Linna kodanikuks sai see kellel oli kinnisvara, maksis kodanikuraha ja andis kodaniku vande.

Video

11.sajandil hakkas Euroopas rahvastik hoogsalt kasvama.

Linnade tekkimise eeldused

Rooma-aegsed linnad

Sadamad

Kaubateede ristumiskohad

Sillad,jõgede koolmekohad

Valitsejate residentsid ja linnused

Euroopa suurimad olid Pariis(1000000 elanikku),Milano,Firenze ja Veneteesia.

Kõik linna elanikud kokku moodustasid ühtse linnakogukonna, mille ühtekuuluvuse ja vennalikkuse alus oli kodanikuvanne.

11.-12. sajandil toimusid Euroopalinnades tähtsad muutused

Linnakodanikud ehk bürgerid haarasid kontrolli linna üle maahärra käest enda kätte ning ametisse astus linnakodanike omavalitsusorgan-raad.

Raehärrad annavad raelaua taga ametivannet.

Keskaja Euroopa linnades oli enam levinud 12-liikmeline raad.Nimelt on arvul 12 kristlikus kultuuris sümboolne tähendus:12 apostilt ehk Kristluse jüngrit.

Kogu avalik elu linnas allus raele.