KALTSIUM
TUGEVDAB LUID JA HAMBAID
KALTSIUMI LEIME ME MAAKOOREST
JOOD
KAITSEB KEHA STRESSI JA RADIATSIOONI EEST
MEREKAPSAST VÕI MEREVETIKAST LEIAB JOODI
FLUOR
FLUORI BIOLOOGIISEST ROLLIST ON INIMORGANISMIS VEEL VÄHE TEADA
JOOGIVEES LEIDUB
HAPNIK
ORGANISMI VARUSTAMINE HAPNIKUGA
HAPNIKU LEIAME ÕHUST
Main topic
SÜSINIK
MOODUSTAB KEEMILISI SIDEMEID TEISTE SÜSINIKU AATOMITEGA
SÜSINIKKU LEIME ME PALJU LOODUSES JA METSADES
RAUD
HAPNIKU SIDUMINE KOPSUDEST JA HAPNIKU TRANSPORT
PUU JA KÖÖGIVLJADES LEIAME ME KINDLASTI RAUDA
BIOELEMENDID
KOOSNEB RAKKUDEST
SISALDAB BIOMOLEKULE
ORGANISM PÜSIVA SISEKESKONNAGA
OMAB AINEVAHETUST
VALGUD
VALKUDE EHITUS
SÜSINIK
VESINIK
HAPNIK
LÄMMASTIK
LIHTVALGUD
KOOSNEVAD VLGULISEST OSASST
ALBUMIIDID. GLOBULIINID, KERATIINID
LIITVALGUD
KOOSNEVAD VALGULISEST JA MITTE VALGULISEST OSAST
NUKLEOPROTEIINID, KROMOPROTEIINID, GLÜKOPROTEIINID
DENATURATSIOON
ON VALGU HÄVITAMINE MEHHAANILISELT VÕI TEMPERATUURIGA
NT MUNAVAHUSTAMISELT LÕHUTAKSE MEHHAANILISELT VESINIKSIDEMEID
RENATURATSIOON
SEE ON DENATURATSIOONILE VASTUPIDINE PROTSESS, MILLE TULEMUSEL VALGUSTRUKTUURID TAASTUVAD.
NT MUNVALGE TAASVAHUSTAMISEL MUUTUB SEE JÄLLE VEDELAKS
ÜLESANDED
VALGULISED ENSÜÜMID REGULEERIVAD KEHAS TOIMUVAID PROTSESSE
SEEDEENSÜÜMID KIIRENDAVAD REAKTSIOONE
VALKKERATIIN ANNAB ENSÜÜMI KARVADELE, KÜÜNTELE, KAPJADELE, SÕRGADELE
RAKUMEMBRAANIDE KOOSTISES
PUNASTE VERELIBLEDE KOOSTISES
NAHA ALUSTES KUDEDES TAJUVAD VALU, PUUDUTUST.
LIHASTES OLEVAD VALGUD MÜOSIIN JA AKTIIN TAGAVD LIHASTE LIIKUMIST
KAITSE ANTIKEHADE VASTU
NUKLEIINHAPPED
NUKLEIINHAPPED SÄILITAVAD PÄRILIKU INFORMATSIOONI
OSALEVAD INFO REALISEERIMISEL
NUKLEIIDID MOODUSTAVAID PIKKI AHELAID.
KOOSNEB KOLMEST KOMPONENDIST
1. VIIE SÜSINIKUNE SUHKUR
2. LÄMMASTIKALUS
3. FOSFAATRÜHM
NUKLEIINHAPPED JAOTUVAD KAHEKS
1. DNA-DESOKSÜRIBONUKLEIINHAPE
2.RNA-RIBONUKLEIINHAPE
KOMPLEMENTAARSUSPRINSIIP-KAKSIKAHELISTE NUKLEIINHAPETE EHITUSPRINSIIP
ANORGAANILISED AINED ORGANISMIS
SÜSINIK, VESINIK, HAPNIK
ENAM LEVINUD ON LÄMMASTIK JA FOSFOR
ORGAANILISTETS AINETEST ON RAKKUDES KÕIGE ENA VALKE
LISAKS VALKUDELE ON ORGANISMIS VEEL LIPIIDE, SAHHARIIDE JA NUKLEIINHAPPEID.
NEID AINEID NIMETATAKSE BIOMOLEKULIDEKS
INIMKEHAS ON VETT UMBES 70%
ORGANISM SAAB VETT PEAMISELT TOIDU JA JOOGIGA
METABOOLNE VESI- VABANEB AINEVAETUSE KÄIGUS
TAIMEDES ON VETT UMBES 90%
VEE TÄHTSUS ORGANISMIS
ON SUURE SOOJUSMAHUTUVUSEGA
HOIAB ORGANISMISISRDT PÜSIVAT TEMPERATUURI
KAITSEREAKTSIOON
PISARAD, LIIGESEVEDELIK, SÜLG NING LOODE ARENEB VESIKESKKONNAS
VESI SOOJENDAB JA JAHUTAB SUHTELISELT AEGLASELT
VEREPLASMA TRANSPORDIB CO2 TEKKINUD KARBONAAT JA VESINIKKARBONAATIOONE
HOIAB ÄRA ÜLEKUUMENEMISE
VEE TÄHTSUS RAKUS
ON HEA LAHUSTI, VEES LAHUSTUB ROHKEM AINEID
GÜDROFIILSED AINED
LAHUSTUVAD VEES
KEEDU SOOL
GLÜKOOS
VITAMIINID B JA C
HÜDROFOOBSED AINED
EI LAHUSTU VEES
RASVAD
ÕLID
VITAMIINID A JA D
BIO AKTIIVSED AINED ORGANISMIS
ENSÜÜMID
BIOKATALÜSAATORID, KIIRENDAVAD JA PIDURDAVAD KEEMILI REAKTSIOONE
SÜNTEES ALLUB GENEETLISELE KONTROLLILE
AKTIIVUS ON REGULEERITAV
HORMOONID
BIOAKTIIVSED ORGAANILISED AINED
SÜNTEESITAKSE SISESEKRETSIOONINÄÄRMETES NÄRVI SÜSTEEMI KONTROLLIMISEL
HORMOONIDE OMADEUSED:
ÜLIAKTIIVSED'
LÜHIKESE ELUEAGA
SPETSIIFILISE TOIMEGA
TOIME LÄBI ENSÜÜMIDE
VITAMIINID
VITAMIINIDE ÜLESANNE
ENSÜÜMIDE AKTIVEERIMINE
AINEVAHETUSE MÕJUTAMINE
ANTIOKSÜDANDID
ORGAANILISED ÜHENDID ORGANISMIDES
LIPIIDID
LIPIIDID ON VEEST KERGEMAD JA HÜDROFOOBSED
LIPIIDID JAGUNEVAD KOLMEKS
1. VEDELAD RASVAD
TAIMSED ÕLID
TAIMEDEL ON TAVALISELT KÜLLASTUMATTA RASVHAPPED
ÕLI SEEMNETES- RAPS KANEP
ÕLID VILJADES- OLIIVID PÄHLIKD
2. TAHKED RASVAD
LOOMSED RASVAD
LOOMADEL ON PEAMISELT KÜLLASTUNUD RASVHAPPED NT: SEAPEKK
3. VAHAD
TAIMSED JA LOOMSED
TAHKED JA VASTUPIDAVAD TEISTE KEEMILISTE AINETE TOIMELE
MESI VÕI VAHA OKASTEL KAITSEKS
KOOSNEVAD ALKOHOLIST JA RASVHAPPETEST
TOIDULIPIIDID
LIPIIDI PEAKSID ANDMA 30% KALORITEST
LIIGTARBIMINE PÕHJUSTAB RASVUMIST NT ATEROSKLEROOS, SUHKRUTÕBI, SÜDAMEHAIGUSED.
ASENDAMATUTE RASVHAPETE DEFITSIIT PÕHJUSTAB DERMATIITE JA ENERGIADEFITSIITE
LIPIIDIDE FUNKTSIOONID ORGANISMIDES
ENERGEETILINE FUNKTISOON
LIPIIDID ON KÕIGE ENERGIARIKKAMAD KOMPONENDID
1g=38,9kJ so 9,3L
EHITUSLIK FUNKTSIOON
FOSFOLIPIIDID
KOLESTEROOL
VARUAINE FUNKTSIOON
LOOMADEL VARURASV
TAIMEDEL ÕLID SEEMNETES
MESILASKÄRJES E VAHAD
KAITSE FUNKTSIOON
LIPIIDIDE KIHT KAITSEB MEHHAANILISTE PÕRUTUSTE EEST
KAITSEB KEHA MAHAJAHTUMISE EEST
VEELINDUDEL KAITSEKS MÄRGAMISE EEST
RASVKOED VÕIVAD TALLETUDA KEHA VÕÕRAD AINED (MÜRGID)
LAHUSTI FUNKTSIOON
LIPOPROTEIINID KANNAVAD RASVLAHUSTUVAID VITAMIINE ORGANISMI KÕIKIDESSE KUDEDESSE.
KIIRE DIEEDI KORRAL VÄLJUVAD MÜRKAINED
BIOREGULAARNE FUNKTSIOON
HORMOONID
SÜSIVESIKUD JAGUNEVAD:
MONOSAHHARIIDID
KOOSNEVAD ÜHEST ALAMÜKSUSTEST
LAHUSTUVAD VEES
ENAMASTI MAGUSAD
GLÜKOOS, FRUKTOOS,RIBOOS,DESOKSÜRIBOOS
POLÜSAHHARIIDID
KOOSNEVAD TUHANDETEST MONOSAHHARIIDIDEST
ENAMASTI EI LAHUSTU VEES
EI OLE MAGUSAD
TÄRKLIS, GLÜKOGEEN, KITIIN, TSELLULOOS
DISAHHARIIDID
KOOSNEVAD KAHEST MONOSAHHARIIDIST
LAHUSTUVAD VEES
MAGUSAD
SAHHAROOS, MALTOOS, LAKTOOS
SÜSIVESIKUD
TOIDUGA SÜSIVESIKUTEST SAADUD ON PEAMISELT TÄRKLISEST SUHKRUTEST NING VÄHEM KIUDAINETEST.
TERAVILJAD
KARTUL
PUUVILJAD