Pereõe roll ja õendusprotsessi rakendamine esmatasandi tervishoius
Kersti Veskemaa ja Annabel Kuklane O20-07
Meeskonnatöö^
Perearst
Pereõde
Erinvad erialaspetsialistid
Tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande osutajad
Sihtrühm
Lapsed
Noorukid
Täiskasvanud
Eakad
Terviseedendus
Terviseharitus
Tervisekasvatus
Tervisekaitse
Ohutu keskkonna tagamine (keemiline, füüsiline, bioloogiline)
Elanikkonna tervise halvenemise vältimine
Patsientide nõustamine
Tervist toetava keskkonna loomine
Tervise väärtustamine
Tervisealased uurimused ja statistika
Tervishoiupoliitika
Dokumenteerimine
Sissekannete/andmete talletamine
Terviseinfo edastamie
Teistele tervishoiu töötajatele
Patsiendile
Patsiendi perele
Saada ülevaade patsiendi terviseseisundist
Planeerida edasist ravi
Planeerida edasist õendustegevust
Kindlustada ravi järjepidevus
Dokumendid
Dokumentide vormistamine
Mootorisõidukijuhi ja nende alakategooriate tervisetõend, tervisetõend töökohale või õppimiseks (ka relvaloa taotlejale), teatised
Lasteaialaste, õpilaste ja üliõpilaste tervisetõendite vormistamine
Saatekirjade täitmine ja vormistamine
Kordusretseptide väljastamine patsiendile
Vastavalt riiklikule immuniseerimiskavalase laste immuniseerimine ja selle registeerimine (sissekannete tegemine immuniseerimispassi ja andmete nõuete kohaselt edastamine)
Nimistu andmete kontrollimine vajadusel
Õenduabi krooniliste haigustega inimestele
Õendusvajaduste määratlemine
Õendustegevuste planeerimne
Õendustegevuste elluviimine
Tulemuste hindamine
Hinnata igapäevaeluga toimetulekut, perekonna ja lähedaste toetuse olemasolu
Hinnata raviplaani jälgimist, ravimite võtmist ja võimalike koos- ja kõrvaltoimeid
Koostada raviplaani alusel patsiendi eesmärkide täitmise monitooring, täiendamine
Hinnata patsiendi füüsilist aktiivsust igal vastuvõtul, soovitada regulaarselt aeroobset treeningut (30-60 min päevas 5 korda nädalas).
Mõõta nõuetekohaselt vererõhku
Nõustada tervisliku toiduvaliku osas
Immuniseerimine
Informeerida igas vanuserühmas inimesi või vajadusel nende lähedasi vaktsiinvälditavate haiguste olemuse, võimalike tekkivate tüsistuste osas ning selgitada immuniseerimise olulisust. Vastata lapsevanema/ patsiendi küsimustele ja nõustada immuniseerimisega seotud küsimustes
Selgiitada immuniseerimise võimalusi ning vajadusel koostada koos immuniseerimise plaan
Selgitada välja hetkel olevad ajutised või püsivad vastunäidustused immuniseerimiseks, vajadusel konsulteerida perearstiga
Dokumenteerida immuniseerimisest keeldumine
Dokumenteerida õendusabi ja immuniseerimine nõutekohaselt
Suunata immuniseeima ning nõustada patsiente või nende lähedasi immuniseerimis järgsete võimalike kõraltoimete osas
Anda patsiendile immuniseerimise järgseid koduseid soovitusi
Patsiendi immuniseerimise järgsete kõrvalnähtude esinemisel koostöös perearstiga registeerida kõrvalnähud ja teavitada Raviametit
Tagada immuniseerimiskabineti varustus vajalike esmaabi vahenditega sh anafülaktiline šoki raviks
Täiskasvanute terviseriskide hindamine
Pikkuse, kehakaalu mõõtmine ja KMI arvutamine
Pea-, rinna- ja vööümbermõõdu mõõtmine
Nägevusteravuse hindamine
Vererõhu mõõtmine
Pulsisageduse mõõtmine ja hindamine
Kehatemperatuuri mõõtmine
Otoskopeerimine
EKG
Naha, limaskesta ja lümfisõlmede seisundi vaatlus ja hindamine
Luu ja lihaskonna vaatlus ja hindamine
Rühi hindamine
Sugulise arendu hindamine ja jälgimine
Kopsude ja südame auskultatsioon
Kõhu palpatsioon
Valu hindamine
Toidupäeviku/elustiili päeviku hindamine
Vaimse, füüsilise aktiivsuse ja elustiili hindamine
Erinevad vere-, uriini- ja rooja analüüsid
Erinevad külvid (bakterioloogiline, nina)
Alkoholi, suitsetamise ja uimastatite tarvitamise loobumise nõustamine
Ennetavad tegevused
Ülekoormussündroomi ennetamine
Selgitada ülekoormussündroomi võimalikku põhjust
Soovitada esmaseid võtteid valu või ebamugavust tekitavate sümptomite leevendamiseks
Soovitada tööpäeva sees puhkepauside olulisust
Soovitused ergonoomilisetöökoha loomiseks
Kaebuste süvenemisel edasi suunata perearsti või töötervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule
HI- viiruse leviku ennetamine
Võtta anamnees ja dokumenteerida
Hinnata riskikäitumist HI-viiruse edasikandumise osas
Nõustada HIV- testmise osas ja suunata testima
Pos. analüüsi vastuse puhul nõustamine ohutuse ja turvalisuse osas. Koostöö arstiga suunata patsient edasi infektsioonhaiguste arsti vastuvõtule
Sõeluuringud
Rinnavähi sõeluuring
Naised vanuses 50-69 aastat
Iga 2 aasta tagant
Emakakaelavähi sõeluuring
Naised vanuses 30- 65 aastat
Iga 5 aasta järel
Jämesoolevähi sõeluuring
Mehed ja naised vanuses 60- 68 aastat
Kutsuda kuulujat vastuvõtule, tellida uuringu läbi viimiseks analüüsid ning väljastada proovi võtmise komplekt
Kontrollida peitvereanalüüsi vastust ning teavitada sellest patsienti kokkulepitud ajal
Peitvere pos. vastuse korral koostöös perearstiga suunatakse patsient kolonoskoopia uuringule
Selgitada patsiendile sõelkoloskoopia uuringu vajadust, olemust ning uuringuks ettevalmistuse tähtsust. Väljastada soole puhastamisesks mõeldud ravim ning jagda uuringut puudutavat infomaterjali
Rindade kontroll ja günekoloogiline läbivaatus
Teavitada naispatsiente, et nad peavad käima korrapäraselt günekoloogilisel läbivaatlusel iga 5 aasta järel
Soovitada rindade enesekontrolli üks kord kuus kindlal päeval pärast menstruatsiooni
ning sõeluuring iga kahe aasta järel
Julgustada naisi pöörduma perearsti või günekoloogi vastuvõtule rindade või kaenla
lümfisõlmede muutuste esinemisel
Hinnata hormonaalsete kontratseptiivide retseptide pikendamisel trombi riski
(suitsetamine, vanus, kehakaal)
Rase pereõe vastuvõtul
Põhjalik raseda anamnees tervisekaebuste kohta ja dokumenteerimine
Oma pädevuse piirides raseda naise terviseküsimuste lahendamine ja vastamine
Vajadusel suunata perearsti, ämmaemanda, imetamisnõustaja, günekoloogi, raseduskriisi nõustaja või psühholoogi vastuvõtule
Õendusabi vaimse tervise probleemidega inimestele
Somatoformse häirega patsient
Sõnastada koostöös patsiendiga probleemid ja eesmärgid
Kuulata patsiendi tervisekaebusi ning igapäevaelu puudutavate küsimuste dokumenteerimine
Ärevuse (ebameeldiv tunne) ja hirmu (hinnang ohule) olemuse selgitamine, hirmu skaala täitmine ning motiveerimine seda täitma
Soovitada eneseabi võtteid: keskendunud hingamine meditatsioon ja järkjärguline lihaslõdvestus
Toetada patsiendi positiivset enesehinnangut minapildi kujunemisel ning julgustada võtma vastutust enda tegevuse eest
Soovitus pidada päevikut ning panna kirja isikliku elu probleemid ja mõtted, mida ta tahaks oma elus muuta
Vajadusel kohtuda pereliikmetega kui peresisesed vastuolud mõjutavad patsiendi vaimset tervist või kui perekond on koormatud patsiendi käitumisest
Dokumenteerida õendustegevused, kasutades patsiendi enda sõnu ning tuues välja planeeritud tegevuste kirjeldused, hindamine ja ajalised näitajad.
Ärevushäirega patsient
Tuvastada- kaardistada patsiendil esinevad ärevushäire põhitunnused ja ärevuse olemus
Tutvustada ärevushäire ja paanikahäire patsiendijuhendit ning ärevuse töövihikut
Õpetada eneseabi võtteid
Esmaste või korduvretseptide küsimisel, kontrollida digiretseptuurist ravimite varasemat tarbimist ning väljaostmist, vältimaks ravimi liigtarvitamist
Vägivald
Olla tähelepanelik inimeste vaimse, kehalise või seksuaalse väärkohtlemise märkide suhtes, julgustada probleemidest rääkima ja abi otsima
Lühiajalise unehäirega patsient
Võtta anamnees tervisekaebuse kohta ja dokumenteerida
Nõustada unehügieeni suhtes
Soovitada täita unepäevikut nädala jooksul
Kutsuda patsient tagasi korduvale vastuvõtule või suunata edasi perearsti või spetsialisti vastuvõtule
Olla teadlik ravimite tarvitamisel tekkivast ravimisõltuvusest
Retseptide pikendamine
Hinnata psühhotroopsete ravimite võtjate raviskeeme igal retsepti pikendusel
Õendusabi ägeda haiguse korral
Ülemiste hingamisteede ägedad viirusnakkused
Soovitada vältida otsekontakti haige inimesega
Soovitada pesta käsi sagedasti ja vajadusel vastavalt soovitusele kanda kaitsemaski
Soovitada tuleks silmade, suu ja nina katsumist, juhul kui olla eelnevalt katsunud saastunud pindasid
Selgitada tervisliku eluviisi olulisust (füüsiline aktiivsus, tervislik toitumine, piisav vedeliku tarbimine, negatiivse stressi vältimine)
Palavik
Võtta anamnees tervisekaebuste kohta ja dokumenteerida. Teostada kehatemperatuuri mõõtmine, teostada naha ja limaskesta vaatlus, hinnata vedeliku defitsiiti, teostada lümfisõlmede palpatsioon, mõõta Spo02 taset
Nõustada palaviku alandamise ja ravi osas, soovitada tarbida lisavedelikku
Kaasata perearst, kui palavik püsib üle 3 päeva või on lisandunud mõni järgnevatest sümptomitest: hingeldus, valulik või raskendatud hingamine, veriköha, tugev peavalu koos oksendamisega, uimasus, desorienteeritus, üle 3 päeva >38,5 kraadi ilma langustendentsita
Köha
Võtta anamnees patsiendi tervise kaebuste kohta ja dokumenteerida. Selgitada köha kestvus, täpsustada köha iseloom (kinnine, lahtine, haukuv). Teostada kopsude auskultatsioon, teostada lümfisõlmede palpatsioon, mõõta SpO2 taset, sõltuvalt kaebustest määrata CRV
Õpetada köha leevendamise meetodeid (istuv asend, asendravi magades), soovitada tarbida lisavedelikku sh ravimteesid, õpetada hingamisharjutusi, soovitada inhalatsioone, soovitada käsimüügi ravimeid köha leevendamiseks
Kaasata perearst kui patsiendil on tekkinud hingeldus, valulik ja/või raskendatud hingamine, kõrgenenud CRV
Kõrvavalu
Võtta anamnees patsiendi tervisekaebuste kohta ja dokumenteerida. Selgitada valu kestvuse aeg, selgitada valu iseloom (tuikav, väga tugev, kiirgav vms.), otoskopeerida
kuulmekäiku/kuulmekilet, määrata vajadusel CRV, palpeerida lümfisõlmi
Nõustada valuravi osas, soovitada limaskestade turset alandavaid süsteemseid ravimeid, soovitada tarbida lisavedelikku
Kaasata perearst, kui CRV on normi piiridest kõrgem, esineb eritis kõrvast (seroosne,
mädane, verine), perforatsioon, kuulmekile tugev turse ja punetus, kuulmekile taga
kollakas vedelik, või kui 1 päeva möödudes valu püsib
Kurguvalu
Võtta anamnees patsiendi tervisekaebuste kohta ja dokumenteerida. Selgitada valu kestvuse aeg, selgitada valu iseloom (tuikav, väga tugev, kiirgav vms), vaadelda kurgu limaskesta, määrata CRV, määrata vajadusel Streptokoki kiirtesti, palpeerida lümfisõlmi
Soovitada kurgu loputamist, limaskestade turset alandavad lokaalsed ja süsteemsed revimeid, soovitada tarbida lisavedelikku, vajadusel soovitada valuravi
Kaasab perearst, kui CRV- on normi piiridest kõrgem, 3 päeva möödudes kurguvalu püsib, kurgu limaskestal on mädane katt, kurgumandlitel on mädakorgid, esineb tugev kurgu limaskesta turse
Seedetrakti infektsioonid
Võtta anamnees patsiendi tervisekaebuste kohta ja dokumenteerida: (sh selgitada välja, kas lähikonnas on sarnaste sümptomitega inimesi, küsitleda võimaliku veeja /või toidunakkuse osas, reisianamnees, kas on eelnenud antibakteriaalset ravi jms). Selgitada kaebuste kestvuse aeg, teostada kõhu palpatsioon, küsitleda kas esineb oksendamist, kõhuvalu ning kehatemperatuuri tõusu. Oluline patsiendi vanus (tüsistuste risk on suurem <2 a. ja >70 a. vanustel inimestel, sh dehüdratatsioon)
Soovitada järgida elementaarseid hügieeninõudeid, tarbida rohkelt vedelikku, vajadusel tarvitada valu- ja palavikuravi. Anda dieedisoovitusi (vältida piimatooteid, raskesti seeditavaid- ja vürtsikaid toiduaineid), soovitada käsimüügi ravimite kasutamise osas
Kaasata perearst, kui patsiendi kaebused kestavad üle seitsme päeva, sh äge oksendamine, pikaleveninud kõhulahtisus
Urotrakti infektsioon
Võtta anamnees patsiendi tervisekaebuste kohta ja dokumenteerida. Täpsustada kaebuste kestvuse aeg. Teostada kõhu palpatsioon, vajadusel teostada uriinianalüüs
(põletiku määramiseks), määrata vajadusel CRP ning uriini mikrobioloogiline külv
Soovitada säästvat režiimi, tarbida rohkelt vedelikku, soovitada käsimüügi ravimeid, anda dieedisoovitusi (vältida vürtsikait toitu)
Kaasata perearst, kui kaebused ei ole leevenenud ja patsient vajab antibakteriaalset ravi
Äge seljavalu
Võtta anamnees ja dokumenteerida
Nõustada valuravi osas
Kaebuste püsimisel õi süvenemisel suunaa patsient perearsti vastuvõtule
Tutvustada õigeid töövõtteid, seljaharjutusi ja seljavalu leevendavaid meetmeid (ujumine jne)
Pereõe võtmekompetensid
Personaalne kompotents
Avatud suhtlemisoksus
Eneseareng
Empaatia ja usaldusväärsus
Kohanemise võimekus
Tööalane kompetents
Interdistsiplinaarsus
Kriitiline mõtlemine ja analüüsi oskus
Otsustusjulgus
Töö analüüs
Töökoha kompetents
Töökoha korrashoid
Anamnees ja dokumentatsioon
Tervisetehnoloogia ja IT
Immuniseerimine
Raviarved, teatised, aruandlus
Triaaž
Igapäevased käelised oskused
Nõustamisoskus
Elustiil
Motivatsioon
Laste tervisekontroll
Tervisekontroll
koduvisiit
tehakse kõikides lapse ja noorukiea perioodides
vaktsineerimine
Lapsevanema nõustamine
Nõustada lapsevanemaid õnnetuste sh laste mürgituste või liiklusõnnetuste osas
Nõustada lapsi ja vanemaid igas vanusegrupis toitumise ja liikumise olulisuse osas
vestleb pere toitumisharjumuste muutmise osas
soovitab pidada toidupäevikut
vajadusel suunab toitumisnõustaja vastuvõtule
Nõustadada lapsevanemaid lapse (imiku ja väikelapse) toitumise osas
Immuniseerimisest keeldunud lapsevanemal paluda täita vaktsineerimisest keeldumise avaldus
Tutvustada lapsevanematele riiklikku immuniseerimiskava
anda informatsiooni vaktsiinvälditavate haiguste kohta
selgitada võimalikke immuniseerimise järgseid esinevaid (lubatud) kõrvaltoimeid
selgitada immuniseerimisest tulenevate võimalikke kõrvaltoimete ravi
vastata lapsevanematel tekkinud küsimustele
Lapse nõustamine
Vestelda noortega uimastite sh alkoholi ja tubaka tarvitamisest
Nõustada seksuaaltervise arengu osas
vestelda noorukite murdeea muutustest
keha muutustest
hügieenist
menstruatsiooni algusest ja jälgimisest
soovimatu raseduse vältimisest
sugulisel teel levivatest haigustest
Nõustada lapse isikuliku hügieeni suhtes
hammaste kontroll
naha-, küünte- ja juuste hooldus
riiete ja pesu regulaarne vahetamine
Märgata laste vaimse, kehalise ja seksuaalse väärkohtlemise või hooletusse jätmise märkide suhtes, julgustada lapsi probleemist rääkima
Toetada last ja lapsevanemaid psühholoogiliselt ning vajadusel suunata vaimse tervise õe või muu spetsialisti poole
Julgustada last oma muredesr rääkima ja küsimusi küsima
Haigused
Astma
Õpetada õiget inhalatsioonitehnikat ravi alustamisel ja ravi käigus
Viia läbi AKS, hindamaks astma ägenemist
Hinnata koduse keskkonna võimalikke riskide ning soovituste andmine
Hinnata ööpäevase hooravimi vajadust
Küsitleda füüsilise aktiivsuse piiratuse osas ja päevaste sümptomite esinemist (õhupuudus, vilistav hingamine)
Küsitleda öiste sümptomite ja unehäirete osas
Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus
Stabiilse patsient suunata vähemalt 1 kord aastas perearsti vastuvõtule
Hinnata patsiendi inhalatsioonitehnikat ravi alguses
Viia läbi AKT
Kõrgvererõhktõbi
Selgitada patsiendile vererõhu normväärtusi
Selgitada keedusoola tarvitamise piiramise vajadust (alla 5g päevas)
Tuletada meelde III astme kõrgvererõhktõve patsientide regulaarse silmaarsti kontrolli 1x aastas vajadust
Diabeet
Hinnata diabeedi olemasolul süstoolse eesmärk vererõhuväärtust (120- 129 ja diastoone alla 80 mmHg)
Seada veresuhkru eesmärkväärtus
Hinnata 2. tüübi diabeedi võimalikke tüsistuste ja riskide olemasolu
Teostada jalgade läbivaatus 1x aastas
Jälgida ravi tulemuslikkust määrates HbA1c analüüsi soovituslikult 2 korda aastas
Hinnata ravimotivatsiooni min. 2 x aastas
Veresuhkru aparaadi kasutamise õpetamine ja jooksvalt mõõtmistehnika hindamine
Insuliini ja GLP-1 agonistide süstetehnika ja süstekohtade hindamine
Soovitada diapeetilise retinopaatia skriiningut 1x aastas
Krooniline põletikuline liigesehaigus
Hinnata igapäevaeluga toimetulekut (taastusravi vajadust)
Võtta põhjalik anamnees
Hinnata kroonilise põletikulise liigesehaigusega täiskasvanud patsiendil kardiovaskulaarsete risktegurite esinemist 1 kord aasta, sh EKG uuring
Hinnata naha ja küünte seisundit (põletikud, kahjustused, haavandid)
Hüpotüreoos
Võtta anamnees
Määrata kilpnäärme talitluse vereanalüüs sagedusega 1x aastas