sademed
Lumi
Lumi on väikeste jääkristallide kogum.
Lumi moodustub atmosfääris temperatuuril alla 0 °C,
kui veeaur sublimeerub otse kondensatsioonituumakesele või juba olemasolevale jääkristallile, moodustades heksagonaalse süngooniaga kristalle.
Lörts
Lörts on sademete liik, mis koosneb nii lumest kui ka vihmast.
Lörtsi sajab tavaliselt hilissügisel ja varakevadel, ka talvel sulailma ajal.
Lörts tekib, kui õhutemperatuur troposfääri alaosas ületab 0 °C.
Jäide
Jäide on jääkiht
mis tekib maapinnale ja esemeile alajahtunud vihma- või udupiiskade jäätumisel.
Jäite tekkimiseks sobiv õhutemperatuur on 0...–3 °C. Jäide võib olla mitu sentimeetrit paks.
Udu
Udu on vahetult aluspinna kohal heljuvate veepiiskade, harvemini jääkristallide või mõlema kogum, mis vähendab nähtavuse alla 1 km
Udu vähendab vahemaid, mille piires saab esemeid selgelt näha (nähtavus), ja on seetõttu ohtlik liiklejatele.
Hall
Hall ehk kahu ehk öökülm on sademis tekkib maapinnale, taimedele ja esemetele.
Õhuke ebaühtlane jääkristallide kiht moodustub õhus sisaldavast veeaurust, kui aluspinna temperatuur langeb alla 0 °C.
Hallad võivad tugevasti kahjustada aia- ja põllukultuure.
Vihm
Vihm on vee vedelate osakeste sadu atmosfääris.
Vihma sajuks on vajalik, et atmosfääris oleks õhutemperatuur jäätunud vee sulamispunktist kõrgem.
Kui atmosfääris leiduva veeauru kondenseerumisel tekkinud veetilgad on piisavalt rasked, siis langevad need vihmana maapinnale.
Härmatis
Härmatis ehk härm on valge kohev lumetaoline sademekiht
mis tekib puuokstele, traatidele jm külma uduse ilmaga või eriti tugeva külmaga.
Rahe
Rahe sademete liik.
Kihilise ehitusega ebakorrapäraseid jäätükke, millest rahe koosneb, nimetatakse raheteradeks
Rahetera läbimõõt on 0,5–20 sentimeetrit