Kategorier: Alla

av Kerly Kull för 11 årar sedan

590

Cs ja Rb

Tseesium ja rubiidium on olulised leelismetallid, millel on erinevad füüsikalised ja keemilised omadused ning kasutusalad. Tseesium on kõige raskem stabiilne leelismetall, mille sulamistemperatuur on madalaim leelismetallide seas.

Cs ja Rb

leutsiit

Karnalliit

Pollutsiit

Leitavuselt maailmas 23. kohal (Natuke rohkem leitav kui vask)

Ohh!! Now I get it!

Leidumine looduses

Lepidoliit

Leitavuselt maailmas 45. kohal

Leidub mineraalides

Berüll (smaragd)

Cs ja Rb

Cs säilitamine

Kuna tseesium reageerib õhuga kohe ning väga aktiivselt, hoitakse seda suletult klaasampullis

Biotoime

Ühendeid kasutatakse meditsiinis nt: RbI
Inimkehas tavaliselt ei esine

Imendub seedetraktis peamiselt lihasmassis

Tuntumad ühendid ja nende kasutusalad

CsO2
Infrapuna signaalide tuvastamine fotokates ja televiisorites
Oranž

Tahke

RbI
Kasutatakse meditsiinis: -silmatilgad -antidepressandid
Värvitu kristall

Tõrjub vett

RbF
Ei eksisteeri looduses

Kergesti lahustuv

RbCl
Valge kristall

Lahustub vett

Rahustid

Valuvaigistid

Antidepresandid

Rb Kasutamine

Fototelementide valmistamisel
Getterina eriklaasi valmistamisel.

Cs Kasutamine

Fotoelementide valmistamisel
Kosmoselennus kasutatakse tseesiumi kui juhtivainet

Aatomkellades

Omadused

Füüsikalised omadused

Raskeim stabiilne leelismetall

Sulamistemperatuur on madalaim leelimsmetallide seas 28,7 C

Väga suure raadiusega

Väike tuumalaeng

Sulamistemperatuur 39 C

Keemistemperatuur 688 C

Keemilised omadused
Cs

Väga reaktsioonivõimeline

Väga pehme

Kuldse värviga, puhtas vormis hõbedaselt läikiv metall

Reageerib kokkupuutel õhuga koheselt

Madalaim elektronegatviisus

Rb

Õhus ebapüsiv ja oksüdeeruv

Vees lahustub hästi

Cs Avastamine

Cs, avastasid 1861. aastal Robert Wilhelm Bunsen ja Gustav Robert Kirchhoff Dürkheimi mineraalvees.
Selle nimeks pandi caesium (ladina keeles caesius – 'taevasinine'). Puhta elemendina esitas tseesiumi 1881. aastal Carl Setterberg.

Rb Avastamine

Rb, avastamine 1860.aastal (saksa keemik Robert Wilhelm Bunsen ja saksa füüsik Gustav Robert Kirchhoff)
Avastati see mineraal lepidokrokiidist, kasutades spektroskoopi