Prantsuse arhitektuur 17. sajandil
Arhitektuuri lähtekohaks
itaalia barokk
Hiljem võtab arhitektuuri areng täiesti iseseisva suuna
Esindatud tagasihoidlik barokk
Eeskuju võetakse renessansi traditsioonidest ning antiikarhitektuurist
Profaanarhitektuur
Lossiarhitektuur
Väga oluliseks peetakse siseruumide mugavust ja otstarbekust
Kasutatud allikad
Stiilide arenguastmeid
(sisekujunduses)
1625-1660 – Louis XIII stiil
1660-1710 – Louis XIV stiil
1710-1725 – nn. regendistiil (style Régence) e. vararokokoo
1725-1760 – Louis XV stiil e. täisrokokoo
1760-1790 – Louis XVI stiil e. varaklassitsism
Versailles’ loss
Loojad
Arhitektid
LOUIS LE VAU (1612-1670)
JULES HARDOUIN-MANSART (1646-1708)
Sisearhitekt
CHARLES LE BRUN (1619-1690)
Aiakujundus
ANDRÉ LE NỐTRE (1613-1700)
Töötas välja prantsuse pargi stiili
Lossi park on pargikunsti täiuslikem näide
Ehitis
Pikerguse põhiplaaniga hoone kahe võimsalt eenduva tiivaga, mille vahel on avar õu
eeskujuks kogu Euroopa hilisemale palee-ehitusstiilile
Monumentaalne
Suurejooneline
Toretsev
Üldpikkus on 580 meetrit
Selgus
Ülevaatlikkus
Loogika
Suursugusus on saavutatud rahuliku kompositsiooni ning ülearuste detailide vältimisega
Klassitsistliku rangusega
Rõhutatud on horisontaalsust
Reeglipärane teedevõrk
Sümmeetriliselt paigutatud skulptuurid
Pügatud puud ja põõsad
