45. PERESTROIKA

1985. a. märtsis kinnitas NKLP Keskkomitee pleenum partei peasekretäriks Mihhail Gorbatšovi.

Gorbatšov oli veendunud, et NSV Liit vajab ümberkorraldusi, ning oli valmis neid tegema.

Tema eesmärgiks oli käsumajanduse ning impeeriumi päästmine

Gorbatšov uskus kommunistlikesse ideedesse ning oli veendunud, et nii usuvad paljud NSV Liidus ja sotsialismimaades.

Gorbatšovi õnnetuseks olid Läänes võimul teistsugused liidrid kui 1950. aastatel.

Gorbatšovi poliitika tähtis osa oli suhete parandamine lääneriikide, eeskätt USA-ga.

Järgneva kolme aasta suured muudatused: desarmeerimine, regionaalsed suhted ja inimõiguste kaitse.

Peale Gorbatšovi ametisse astumist peatati tuumarelvakatsetused.

Gorbatšov nõustus 1987. aasta detsembris alla kirjutama kokkuleppe kesk- ja lähimaarakettide likvideerimise kohta.

Üks tuumarelv likvideeriti täielikult.

NSV Liit lõpetas rahvusvahelise terrorismi rahastamise ja toetamise.

1988.a suudeti lõpetada kodusõda Nicaraguas, lahenesid ka mitmed teised regionaalsed konfliktid.

1988.a külastas president Reagan Moskvat, kis teda hästi vastu võeti. Paljude jaoks tähistas see külma sõja lõppu.

Gorbatšov muutus Läänes populaarseks, kodumaal tema maine aga langes.

1985. aprillis NLKP Keskkomitee pleenumil teatas Gorbatšov, et ta peab oma peamiseks ülesandeks NSV Liidu majandusliku arengu kiirendamist.

Selleks tuli sotsialistlikku ühiskonda täiustada selle ümberkujundamise ehk perestroika abil.

Tungimata probleemide tuumani, asus Gorbatšov võitlema alkoholitarvitamisega, kasutades selleks tüüpilisi nõukogude võtteid, nagu nt aastasadadevanuste viinamarjaistanduste maharaiumine.

Glasnost- avalikustamine, mis pidi tähistama Kremli juhtide senisest suuremat valmisolekut tõtt kuulata ja kõneleda.

1986. aprill- toimus suur katastroof Ttšernoboli aatomielektrijaamas.

1988. juunis toimunud konverentsil Gorbatšov läbi poliitilise reformi kava, mis nägi ette presidentaalse valitsemissüsteemi kehtestamise, mitme kandidaadiga valimised uude esindusorganisse- Rahvasaadikute Kongressi.

Gorbatšovi üllatuseks selgus, et paljud rahvasaadikud ei taha sotsialismi mitte reformida, vaid lammutada.

Kõige paremini suutsid perestroika võimalusi kasutada Baltimaad.

1986-1987 peamiselt keskkonnakaitse loosungite all alanud vabadusliikumine kasvas edust innustust saades 1987.a teiseks pooleks üle poliitiliseks meeleavalduseks.

1988. aasta kevadel toimusid Baltimaades loominguliste liitude pleenumid, kus kritiseeriti olukorda Baltimaades.

1988. aasta kevad-suvel said Eestist alguse sündmused, mis on ajalukku läinud laulva revolutsiooni nime all.

Aprillis 1988 loodi Eestis erinevaid opositsioonirühmitusi koondav Rahvarinne, peagi alustas Lätis tegevust Rahvarinne ja Leedus analoogiline Sajudise liikumine.

1988.a novembris teatas Eesti NSV Ülemnõukodu, et kehtivad NSV seadused Eestis akkes peale nende NSV Ülemnõukogus kinnitamist, st Eesti kuulutas ennast suveräänseks.

Gorbatsov tühistas selle otsuse, kuid see ei suutnud keskvõimu autoriteeti enam taastada.

23.08.1989 moodustati rahvarinnete algatusel läbi Baltimaade ulatuv inimkett, kus osales miljoneid vabadust nõudvaid inimesi.

1989. aasta lõpuks oli enamik eestlasi-lätlasi-leedulasi asunud toetama iseseisvuse taastamist.