Infoühiskond ja uus majandus    Kristiina Keks BT19

Infoühiskond ja uus majandus Kristiina Keks BT19

Näide Eesti liiderfirmast- Eesti Energia

Näide Eesti liiderfirmast- Eesti Energia

Infoühiskond ehk teabeühiskond on informatsiooni tähtsustav ja seda kõigis eluvaldkondades enim kasutav ühiskond.

Infoühiskonna peamiseks tunnuseks on arvutite massiline kasutamine ja kõikjale ulatuvad ülemaailmsed, isiklikud suhtluskanali

Infoühiskonna peamiseks tunnuseks on arvutite massiline kasutamine ja kõikjale ulatuvad ülemaailmsed, isiklikud suhtluskanalid (Internet ja sellel põhinevad struktuurid) ning elektroonilised teenused.

Praegu paljude elektrooniliste seadmete tuumaks olev mikroprotsessor ja üleilmne andmesidevõrk internet olid algselt kasutuse

Praegu paljude elektrooniliste seadmete tuumaks olev mikroprotsessor ja üleilmne andmesidevõrk internet olid algselt kasutusel sõjalisel otstarbel, suuremahuliste arvutuste tegemiseks ja sidepidamiseks.

Reaktiivlennukite, satelliitside ja fiiberoptiliste kaablite kasutuselevõtt muutis maailma eri osad kättesaadavamaks kui eales varem.

Näide Eesti alltöövõtjast- Circle K Eesti

Näide Eesti alltöövõtjast- Circle K Eesti

Infoühiskonnas suureneb tööjaotus ja toimub järjest kitsam spetsialiseerumine.

Infoühiskonnas suureneb tööjaotus ja toimub järjest kitsam spetsialiseerumine.

Üha rohkem tooteid valmistatakse paljudes, tihtisama firma eri tütarettevõtetes allhanke korras, mitte ühes kindlas riigis nagu varem.

Eristuvad suuremad firmad ehk liiderfirmad, mis hoiavad kaubamärke ja patente ning tegelevad peamiselt finantseerimisoskuste ja müügitöö korraldusega, tehnoloogiafirmades ka tootearendusega.

Vähem tulusad tööd antakse lepingu korras teha alltöövõtjatele odavama tööjõu, energia või toorainega piirkondades.

Tööstusajastu riikidekeskse maailmamajanduse asemele on kujunenud suuremat osa maailmast hõlmav võrgustikupõhine majandussüsteem.

Toimub kõiki eluvaldkondi omavahel siduv globaliseerumine ehk üleilmastumine, mis on võimalikuks saanud uute kommunikatsiooni- ja infotehnoloogiate, aga ka transpordi, eriti lennunduse kiire arendu tõttu.

Tootlikkuse ja sellest tulenevalt inimeste heaolu kasv ning eriti suurepalgaliste töötajate hulga kasv tekitas nõudluse turis

Tootlikkuse ja sellest tulenevalt inimeste heaolu kasv ning eriti suurepalgaliste töötajate hulga kasv tekitas nõudluse turismi- ja meelelahutustööstuse järele.

Uus majandus kasvatas suurlinnades mitu korda kontoritöökohtade arvu, ülikoolide teadusparkidesse loodi täiesti uue iseloomuga töökohti kõrgtehnoloogia ning teadus- ja arendustegevuse valdkonnas.

Turismist sai hõivelt maailma suurim majandusharu ning vanad tööstuspiirkonnad sattusid raskustesse.