Kultuur Eesti Vabariigis
(1920-1940)

Loodi Kultuurkapital (1925)

Peamine kultuuri finantseeriv asutus

Väljapaistvad loovisiksused said võimaluse
elatuda oma loomingust. Summad laekusid maksudest.

Eesti keelt kaasajastati ja laiendati
selle kasutusvaldkonda.

Emakeelne haridus algkoolist kõrgkoolini.

Algas eestlastest spetsialistide ettevalmistamine.

Loodi kutseühinguid.

Eesti Kirjanike Liit

Eesti Akadeemiline Helikunstnike Selts

Eesti Õpetajate Liit

Eesti Inseneride ühing jt. organisatsioonid

Laienesid kultuurikontaktid põhjamaadest, Inglismaalt ning Prantusmaalt.

Eesti kultuur vabanes ühekülgsetest saksa
ja vene mõjudest.

Tugevnesid soome-ugri hõimusuhted.

Eesti kultuuri tutvustati teistes riikides näituste,
teatrietenduste ja kooride esinemiste kaudu.

Rikastus traditsiooniline rahvakultuur.

Kujunes tihe rahvamajade võrk, tegutsesid
erinevad seltsid, ringid ja koorid.

Eestikeelne trükisõna muutus kõigile kättesaadavaks.

1930. teisel poolel hakati loomevabadusi piirama, laialt levis
rahvusühtsuse propaganda. Vaikiv ajastu pidurdas kultuuri
arengut.

Ühtluskooli põhimõte

Likvideeriti koolitüüpide paljusus ja kooskõlastati
erinevate kooliastmete programmid.

1920-1934 oli koolisüsteem kaheastmeline: 6-klassiline algkool ja 5-klassiline gümnaasium. Algharidus oli maksuvaba ja kohustuslik, keskharidus vabatahtlik ning maksustatud.

Algharidus oli maksuvaba ja kohustuslik.

Keskharidus oli vabatahtlik ning maksustatud.

Gümnaasiumitele loodi mitmeid
eriharusid: humanitaar-, reaal-, kommerts-,
majapidamis-, aiamajandusklassid.

Haritlaste üleproduktsioon

Keskhariduse saanud noored jäid tegevuseta.

Senine koolisüsteem muudeti paindlikumaks
ja pandi suuremat rõhku kutseharidusele.

1937 haridusreform

Kolm kooliastet

valik:

a) 4-klasiline algkool + 5-klassiline progümnaasium + 3-klassiline gümnaasium

b) 6-klassiline algkool + 3-klassiline reaalkool + 3-klassiline gümnaasium

Keskharidus omandati 9 aastaga ja
gümnaasium jäi tulevaste üliõpilaskandidaatide
ettevalmistamiseks.

Kõrgharidus

Jätkas Tartu Ülikool

Tallinna Tehnikaülikool

Tartu Kõrgem Kunstikool "Pallas"

Riigi kõrgem kunstikool

Tartu Kõrgem Muusikakool

Tallinna Konservatoorium

Riiklik Lavakunstikool

Kõrgem Sõjakool

Teatrielu keskuseks kujunes Tallinn.

Tallinnas tegutses kolm kutselist teatrit

Estonia

Draamateater

Töölisteater

Eesti Haridusliit toetas väikelinnade näitetruppe.

Arenes ka filmikunst .

1922 loodi Eesti Spordi Keskliit.

Tuntuimad spordiklubid olid Tallinna "Kalev",
"Sport" ningi Tartu Akadeemiline Spordi Klubi.

Alates 1920.aastast osalesid Eesti sportlased
olümpiamängudel. Suurimat edu saavutasid
maadlejad ja tõstjad.

Males jõudis maailma tippude hulka Paul Keres.

Teadus arenes teadusseltside loomisega.

Õpetatud Eesti Selts

Loodusuurijate Selts

Eesti Arstide Selts

1938 asutati Eesti Teaduste Akadeemia

Suurt tähelepanu pöörati rahvusteadustele,
eriti eesti keele, ajaloo, geograafia ja botaanika
uurimisele.

Kirjandusrühmad "Siuru" ja "Arbujad"

Esile tõusis romaanižanr.

Eesti kunst oli mõjutatud erinevatest vooludest
ja koolkondadest.

Tuntumad kunstikud ja skulptorid:
Konrad Mägi, Eduard Viiralt,
Amandus Adamson.

Muusikute ring laienes ja tekkisid uued koorid
ning orkestrid.

Säilis üldlaulupidude traditsioon, mida
korraldati iga viie aasta tagant.

Tuntumad heliloojad:
Heino Eller, Artur Kapp, Mart Saar,
Cyrillus Kreek.

Esimene ooper - Evald Aava "Vikerlased"