"Päritolu"

Harvardi ülikooli professor. Professor sümboloogia ja religiooniikonograafia ainetes. Foobia väikeste ruumide ees. Kirsch oli tema üks esimesi õpilasi ja nüüd hea sõber. Üritab peale Kirschi surma ikkagi ta avastust avalikuks teha. Põgeneb võimude eest koos Ambra Vidaliga ja Winstoni abiga. Kohalik politsei üritab teda tabada, sest kuninglik palee tegi avalduse, kus seisis et Langdon röövis Vidali. See oli vale. Leiab luuletuse, mille rida on salasõnaks, et avada Kirschi esitlus. Admiral Avila üritab teda mõrvata, kuid Langdon jääb ellu ja lükkab Avila treppist alla. Mille tagajärjel teine sureb. Avastab, et Winston on tegelikul mõrvade taga.

Edmond Kirschi loodud arvutiprogramm, keda esitleti inimestele esimest korda Guggenheimi muuseumis toimunud üritusel. Winston oskab inimestega rääkida ja tema oli giidiks iga muuseumi külastajale. Külalistele jagati kõrvaklapid, millega sai "giidiga" suhelda. Winstonil oli igale külalisele erinev lähenemisviis, näiteks sai ta rääkida erinevate aksentidega ja nii mehe, kui ka naise häälega. Külalised ei saanudki teda, et nad suhtlesid arvutiga, mitte päris inimesega. Välja arvatud Robert Langdon, keda Kirsch usaldas väga, seega kohtles teda ka Winston eriliselt. Winston sai läbi Edmondi telefoni suhelda Langdoni ja Ambra Vidaliga ka pärast Edmondi surma ja väljaspool muuseumi territooriumi. Raamatu lõpus selgus, et Winston oli andnud admiral Avilale käsu tappa Edmond ja esines nime all Regent. Samuti söötis ta ajakirjandusele palju infot, tänu millele hoidsid järjest rohkem inimesi ennast toimuvaga kursis. Winstoni motiiviks oligi võimalikult suurele rahvamassile Edmond Kirschi avastus teatavaks teha. See oli Kirschi soov ja Winston arvas, et Kirschi dramaatiline surm toob endaga kaasa väga palju uudishimulike inimesi. Lõpuks kustutab Winston ennast ise ära.

Tundmatu isik, kes andis admiral Avilale infot, kuidas Kirschi tappa. Kuidas muuseumi sisse saada, hiljem seal välja saada ja kust leida Langdon ja Vidal. Tuli välja, et Regent on Winston.

Hispaania kuningas. Väga haige ja sureb raamatu lõpus. Laseb komandör Garza alusetult vahistada seoses Kirschi mõrvamisega. Kutsub Valdespino ja prints Juliani enda juurde Franco püha mäkke, kus avaldas pojale oma saladuse.

Palee suhtekorraldusjuht. Monica Martin üritas leida Kirschi mõrvarit ning hoida paleed ja kuningliku pere probleemidest eemal. Martin uskus, et Garza ei ole süüdi ja hoidis teda asjadega kursis.

Silmapaistev juudi filosoof, kes kohtus koos kahe vaimulikuga Edmond Kirschiga. Kirsch tegi neile teatavaks oma avastuse. Hiljem tapab Kövese paljamõrvar, kes on Winstoni poolt palgatud.

Katoliku kiriku piiskop. Hispaania kuninga sõber ja nõuandja. Edmond Kirsch rääkis talle ja veel kahele usuinimesele oma avastustest mõned päevad enne üritust. Valdespinot süüdistatakse mõrva korraldamises. Lahkus koos printsiga kuninga paleest kellelegi teatamata, et minna kuninga juurde. Teeb enesetapu, kuna kuningas suri.

40 aastane miljardär ja futurist. Tema kõrgtehnoloogilised leiutised ja täpsed ennustused on ta teinud kogu maailmas kuulsaks. Kavatses Guggenheimi muuseumis oma uue ennustuse avalikustada kogu maailmale. See avastus oleks andnud religioonidele suure tagasilöögi ehk isegi lõplikult usu kaotanud. Vastas küsimustele: Kust me tuleme? ja Kuhu me läheme? Kahjuks sai Edmond ürituse ajal surma. Teda tulistas admiral Avila, kes suutis ka ära põgeneda. Kirsch lõi ka superarvuti ja sellega koos programmi nimega Winston.Edmondil oli vähk ja ta oleks lähiajal niikuinii ära surnud.

Guggenheimi muuseumi direktor ja print Juliani kihlatu. Asub koos Robert Langdoni ja Winstoniga Kirschi avastust avalikustama. Selleks tuleb neil leida 47 täheline salasõna, mis avab esitluse. Põgeneb Guardia agentide juurest ära, sest arvab et kuningakoda on kuidagi Kirschi mõrvaga seotud. Suudab Kirschi esitluse tööle panna. Lepib printsiga ära.

Hispaania prints, kes iga hetk saab troonile, kuna tema isa on väga haige. Kihlus Ambra Vidaliga, kuid selgus et Ambra ei saa lapsi. Peale Kirschi mõrva lahkub koos Valdespinoga kuninga paleest ja seega kahlustatakse eelkõige Valdespinot, kuid ka printsi mõrvaga seotud olevat. Läks oma voodihaige isa juurde, kes sureb. Prints Julianist saab Hispaania kuningas.

Hispaania mereväe admiral. Tema pere suri draagilises pommiplahvatuses kirikus. Peale seda lahkus mereväest. Leidis Palmari kirikus endale uue usu, mille nimel elada. Keegi nimega Regent võtab temaga ühendust ja ütleb, et Edmond Kirsch on tema pere surmas süüdi ning ta tuleb mõrvata. Avila tegutseb enda arvate usu nimel ja tapab Kirschi. Hiljem tapab veel ka Guaria agente ja pea aegu ka Robert Langdoni. Langdon aga jääb ellu ja Avila sureb trepist alla kukkudes.

Agendid, kelle ülesandeks on kuningliku pere kaitsmine. Nende komandöriks on Garza. 2 Agenti kaitsevad Ambra Vidali Kirschi esitlusel, aga Vidal põgeneb nende eest ära koos Robert Langdoniga. See sai sündida tänu sellele, et arvuti (Winston) söötis neile vale informatsiooni. Hiljem, aga leiavad agendid Vidali ja Langdoni üles ning aitavad neid. Mõlemad agendid aga mõrvatakse admiral Avila poolt.

Guardia agentide ülem/ komandör. Tal pannakse käed raudu ja viiakse vangikongi, sest kuningas arvas, et tema on Kirschi mõrvas süüdi. Monica Martin, aga hoiab Garzat asjade käiguga kursis ja teab, et tema on süütu. Lõpus lastakse Garza uuesti vabaks ja ta võib oma tööd jätkata.

Islamivaimulik, kes on üks kolmest vaimulikust, kellele Edmond Kirsch rääkis oma avastusest enne sellest avalikusele teatamist. Winston palkab kellegi, kes jätab vaimuliku keset kõrbe ja al-Fadli sureb.

Sündmustik leiab aset tänapäeva Hispaanias, aastal 2017 ja kestab umbes nädal aega.

Prints Julian teeb liiga rutakalt Ambra Vidalile abieluettepaneku, millest naine ei saa loobuda. Hiljem kahtlustab Vidal, et prints on seotud mõrvaga ja ei soovi temaga rääkida. Lõpus nad räägivad oma mured üksteisele ära ja nende usaldus teineteise vastu on taastunud."Meie südamed loovad armastuse, kui me seda vajame" raamatu lõpus tundis Ambra Vidal kiindumust kahe mehe vastu.Kuningas ei olnud peale printsi ema surma uuesti abiellunud, sest ta armastas Valdespinot.

Tehnoloogia areneb väga kiiresti. Selle näiteks on Winston. Winstonile lubati liiga suur võim ja vabadus. Ta "arvas", et teeb head, kuid inimese elu võtmine on kuritegu ja lubamatu.Ennustuse järgi on inimesed arenenud uueks liigiks, kus tehnoloogia "neelab" inimesed alla. Sellel on head ja halvad küljed. Halvaks küljeks on, et me suhtleme vähem teiste inimestega. Heaks küljeks, et meie elu on mugavam ja uusi võimalusi täis.