PEREÕE ROLL JA ÜLESANDED ESMATASANDI TERVISEHOIUS

r

Pereõde on õe või ämmaemanda kutseharidust omav tervishoiutöötaja, kelle ülesanne on üksikisikul, perekonnal, kogukonnal määratleda ja suurendada oma füüsilisi, vaimseid ja sotsiaalseid võimeid sõltumata inimese soost, rassist, vanusest, keelest, religioonist, sotsiaalsest staatusest ning tervislikust seisundist.Töö autorid: Kaidi Liias ja Oksana Lõssenko

ÕENDUSABI PLANEERIMINE

Eesmärkide seadmine: eesmärk näitab, milliseid muutusi patsiendi käitumises või terviseseisundis tahetakse saavutada. Eesmärk suunab tegevusi ja kirjeldab, kuidas tulemusi patsiendi käitumises või terviseseisundis jälgitakse ning millise aja möödudes peab selleni jõudma (millal see olukord saavutatakse või loodetakse saavutada). Eesmärgid püstitatakse nii lähi- kui ka kaugeesmärkidena, lähtudes õendusprobleemidest.

Abistamismeetodid ja toetavad tegevused:
• Vastastikune mõjutamine – õe ja patsiendi usalduslik koostöösuhe.
• Julgustamine, toetamine.
• Terviskasvatus sh patsiendi ja tema lähedaste õpetamine, nõustamine.
• Psüühilis-füüsilised abistamismeetodid.
• Sotsiaalsed ja keskkonnaga liituvad abistamismeetodid.

PATSIENDIGA ARVESTAMINE: usk, kultuur, tõekspidamised

Õendusabi osutamine pereõe iseseisval vastuvõtul (20 h ulatuses)

tervist edendavate tegevuste läbiviimine oma patsientide seas

patsiendi juhendamine ja õpetamine

pereliikmete juhendamine ja õpetamine

patsiendi ja pereliikmete motiveerimine ning innustamine muutustele
kaasaaitamiseks

patsiendi ja pereliikmete julgustamine ning toetamine

toitumisalane nõustamine ja sobiva menüü soovitamine

nõustamine töö ja elukorralduse osas

püsivate tervisehäiretega patsientide nõustamine

nõustamine patsiendi füüsilise aktiivsuse suurendamiseks

elustiili päeviku hindamine

laste (kuni 18-aastased) läbivaatus ja immuniseerimine, vaktsinatsioonialase
dokumentatsiooni nõuetekohane täitmine

patsiendile tõendite väljastamine: mootorsõidukijuhi tervisetõend, tervisetõend

kroonilise haigusega patsiendi jälgimine ja nõustamine vastavate ravijuhiste järgi oma
pädevuse piires (kõrgvererõhutõve haiged, diabeedihaiged, südame-
veresoonkonnahaiged, astmahaiged jne.

esmane viirushaigusega patsiendi nõustamine (ka telefoni teel) ja seisundi
hindamine

nina loputuse õpetamine, nina nuuskamise õpetamine

tervenenud patsiendi seisundi hindamine ja vajadusel tervisetõendi väljastamine

lampjalgsuse ja rühihäirete tuvastamine – võimlemise õpetamine ja juhendamine,
liikumise nõustamine, vajadusel suunamine taastusravisse

ortooside ja ortopeediliste ja teiste abivahendite kasutamise nõustamine, juhendamine
ja õpetamine

nõustamine psühholoogilise ja psühhiaatrilise abi saamiseks

uimasti-, nikotiini- ja alkoholisõltuvuse ennetustöö, vajadusel patsiendi suunamine
suitsetamisest loobumise kabinetti jt spetsialistide juurde

terminaalses seisundis patsiendi perekonna nõustamine ja õpetamine

ÕENDUSTOIMINGUD JA HAIGUSI ENNETAVATE NING RAVIPROTSEDUURIDE TEOSTAMINE

• kätehügieen ja nakkustõrje perearstipraksises;
• immuniseerimine (vaktsineerimisdokumentatsiooni täitmine vaktsineerimise järgselt;
juhul, kui pereõde on selleks käskkirjaliselt kinnitatud, siis ka vaktsineerimisaruannete tegemine igakuiselt, kvartaalselt ning aastaaruande tegemine ja õigeaegne esitamine, vaktsiinide käitlemine) .
• veenivere võtmine vaakumsüsteemiga, nõelaga või süstla ja nõelaga;
• ravimite manustamine suu kaudu (enamasti esmaabiks);
• ravimite manustamine süstena (i/m, s/c, i/c, i/v)
• süstelahuse ettevalmistamine ja süstelahuste säilitamine;
• haavaravi;
• kirurgiliste protseduuride assisteerimine, steriilse laua katmine;
• soojendavad protseduurid;
• jahutavad protseduurid;
• esmaabi sh elustamine;
• kõrvaloputamine;
• põie kateteriseerimine;
• stoomihooldus.

MEESKONNATÖÖS OSALEMINE

Meeskond, mis toimib üksteise mõistmisel ja kokkulepetel

Kord aastas on vajalik, et toimuksid arenguvestlused

Enamasti piisab pereõe, perearsti ja kliinilise assistendi koostööst

Oluline on iga meeskonnaliikme professionaalne ja hooliv suhtumine nii kolleegidesse kui ka patsintidesse

Perearst peab tagama vastuvõturuumid ja töövahendid ja patsientide registreerimise korra pereõele

ÕENDUSABI KROONILISTE HAIGUSTEGA PATSIENDILE

Hüpertoonia haiged

c1

Toimungud

Vererõhu mõõtmine

KMI mõõtmine

Vööümbermõõdu mõõtmine

Verelipiidide määramine

Üldkolesterooli määramine seerumis/plasmas

LDL seerumis/plasmas

HDL seerumis/plasmas

Triglütseriidid seerumis/plasmas

Suisetamine

Kehaline aktiivsus

Liigse stressi esinemine

Subtopic

Ülevaade patsiendi kaebustest ning koduse mõõtmise tulemusetest (vererõhk, kehamass)

Vererõhu mõõtmine, kehamassiindeksi ja vööümbermõõdu määramine ning verelipiidide tulemuste jälgimine

Korrektne tervisekaardi täitmine igakordsel patsiendi vastuvõtul

Teadlikkuse tõstmine erinevatest hüpertooniatõve faktoritest

Motiveerimine ja innustamine muutustele kaasaaitamiseks

Vajaliku teabe ja oskuste edasi andmine koduseks eneseskriininguks

Lähedaste mõjustamine põhimõttel, et tervislik valik oleks ühltasi kõige kergem valik

Jägimine, et patsient püsiks saavutatud tulemuse juures (elustiilipäevik)

Saavutatud tulemuse kindlustamiseks ja võimaliku relapsi vältimiseks määrata kindlasti järgmine kordusvisiidi aeg

Abimaterjalide jagamine - infovoldikud ja muu kasulik materjal

Elustiili interventsiooniprotsessi meeskonda kuuluvad lisaks pereõele perearst, suitsetamise loobumiseks kabineti spetsialist jt.

õendusvajaduste määratlemine

õendustegevuse planeerimine ja elluviimine interventsiooni vajavates valdkondades

tulemuste hindamine ja uue käitumismudeli säilitamine

II tüüpi diabeedi haiged

Vajlik kõiki diabeedihaigeid plaanilises korras vähemalt üks kord aastas pereõe vastuvõtule kutsuda

Diabeetihaiged vajavad pidevat vastvat järekoolitust

Enesekontrolli õpetamine, enesetunde jälgimine

Toitumise õpetamine, jälgimine

Kehaline koormus

Toimetulek stressiga

TOIMINGUD

Glükoosi määramine kapillaarverest

Glukohemoglobiin (HbA1c)

Vererõhk

Keha-massi-indeks ja /või vööümbermõõt

Lipiidid

Kolesterool seerumis/plasmas

HDL-kolestreool seerumis/plasmas

Triglütseriidid paastuseerumis/plasmas

Uriini albumiini ja kreatiniini suhe

Glomerulaarfiltratsioon (GFR)

Silmaarsti visiit või silmapõhjade fotografeerimine ja hindamine spetsialist poolt

Suu ja hammaste seisund

ÕENDUSABI OSUTAMINE ÄGEDATE HAIGUSTEGA PATSIENDTIDELE

Ülemiste hingamisteede viirusinfektsioonid

Nõusatmine palaviku alandamise osas

Köha leevendusmeetmed:ravimeetmed; hingamisharjutused; asendravi

Nohu leevendamismeetmed

Valuvaigistid

Kurgu loputused puhta veega

Ägedad sooleinfektsioonid

Nõusatmine nakkusohtu vältimiseks

Vedelikuravi, dieet

Palaviku alandamine

ÕENDUSANAMNEESI KOGUMINE

Õde kogub vajalikud andmed selleks, et selgitada välja patsiendi tegelikud ja võimalikud probleemid, määratleb olemasolevad jõuvarud ning hindab ja teeb kindlaks õendusvajadused.

Mida sisaldab õendusanamnees?

Andmete kogumise allikad: patsiendilt, vajadusel tema lähedastelt, hooldajatelt, sotsiaaltöötajatelt, õe enda tähelepanekud ning varasemad õendusplaanid/arsti sissekannetest

PEREÕE KODUVISIIDID

vastsündinule nädala jooksul peale sünnitusmajast väljakirjutamist

koduõenduse teenuse vajaduse hindamiseks

patsientidele, kes tervislikust seisundist tingituna ei ole suutelised perearstipraksisesse pöörduma

PATSIENDI TERVISLIKU SEISUNDI HINDAMINE

Patsiendi tervisliku seisundi hindamiseks saab sooritada järgmisi tegevusi:
• pikkuse, kehakaalu mõõtmine, KMI arvutamine;
• pea-, rinna- ja vööümbermõõdu mõõtmine;
• nägevusteravuse hindamine;
• kuulmisteravuse hindamine (sosinkõne kuulmine 3 m kauguselt);
• kõne kontroll;
• naha, limaskesta ja lümfisõlmede seisundi vaatlus ja hindamine;
• luu ja lihaskonna vaatlus ning hindamine;
• rühi hindamine;
• sugulise arengu hindamine ja jälgimine;
• kopsude ja südame auskultatsioon;
• kõhu palpatsioon;
• vererõhu mõõtmine;
• pulsisageduse mõõtmine ja hindamine;
• kehatemperatuuri mõõtmine;
• otoskopeerimine;
• elektrokardiogrammi tegemine;
• valu hindamine;
• toidupäeviku/elustiili päeviku hindamine;
• emotsionaalse enesetunde küsimustiku täitmise läbiviimine.

PEREÕE SEISVALT MÄÄRATLEVAD DIAGNOSTILISED PROTSEDUURID

• uriini analüüsi (k.a mikroalbuminuuria) tegemine testribaga;
• veresuhkru mõõtmine glükomeetriga;
• glükohemoglobiini määramine;
• C reaktiivse valgu määramine;
• kolesterooli määramine;
• bakteriaalse analüüsi määramine tervisetõendi vormistamiseks;
• elektrokardiogrammi tegemine;
• kliinilise vere määramine;
• profülaktilise röntgenogrammi määramine kopsudest.

DOKUMENTEERIMINE PEREARSTIPRAKSISES

Dokumenteerimise abil saab pereõde teatud aja möödudes hinnata, kas patsiendiga tegutsetakse plaanipäraselt ja kas eesmärk saavutatakse.

Oma töö dokumenteerimine on ainus tõend pereõele, et ta on patsiendile õigesti osutanud õendusabi.

Üldarstiabiteenuse osutamine sisaldab kohustust väljastada patsientidele terviseseisundi kohta dokumente.

Andmeid kogutakse, salvestatakse, korrastatakse, säilitatakse, muudetakse, tehakse päringuid ja väljavõtteid, kasutatakse, antakse üle, ühendatakse, andmekogu likvideeritakse asjaomase andmekogu põhimääruses sätestatud korras.

PEREÕE ENESEARENDAMINE

Iga aasta 60 h tööalaseid koolitusi/seminare/kursisi või konverentsidel käimisi

Holistlik lähenemine

Parandab suhtlemisoskust ja toetab erialast arengut

Aitab vältida läbipõlemist

Aitab võtta kasutusele paremaid õendusabi meetodeid

TERVISEEDENDUS

r

Tervisedendus on laiaulatuslik sotsiaalne ja poliitiline protsess, mis hõlmab üksikisiku oskused ja suutlikkuse, suunates need tegevusele, mis soodustab sotsiaalsete, keskkonna ja majanduslike tingimuste muutmist, mis omakorda leevendaksid nende võimalikust koosmõjust tekkivat negatiivset toimet rahva tervisele.

Terviseharitus

Tervisekaitse

Elanikkonna tervise halvenemise vältimine

Ohutu keskkonna tagamine

Tervisekasvatus

r

Tervisekasvatus tähendab teadlikult loodud võimalusi õppimiseks, millesse kaasatakse erinevaid kommunikatsioonivorme, sooviga parandada terviseharitust.

Tervist toetava keskkonna loomine

Patsientide nõustamine

Tervise väärtustamine

Tervisealased uurimused ja statistika

Tervishoiupoliitika

TÄISKASVANUTE RISKITE HINDAMINE JA SÕELUURINGUD

Ülekaalulisus

Düslipideemina

Vähese kehalise aktiivsusega inimesed

Aktiivsed suitsetajad ja passiivsed suitsetajad

Alkoholi liigtarbijad

Mõnuainete kasutajad

Ülemäärases stressis olevad inimesed. Vägivald

Eakad

pREVENTIIVNE GERIAATRIA

Sagedasemad sümptomid ja terviseprobleemid