RAHVATERVIS (teadus ja kunst haiguste ennetamiseks, eluea pikendamiseks ning vaimse ja füüsilise tervise edendamiseks ja tugevdamiseks ühiskonna organiseeritud jõupingutuste kaudu)
Tervise kontseptsioonid (mõjurid, mille muutmine aitab kaasa optimaalse tervise saavutamisele)
Statistiline konseptsioon (määratakse erinevate biomeditsiiniliste näitajate, näiteks vererõhk, alusel)
Funktsionaalne konseptsioon (organismi suutlikus täita ühiskonnas oma rolli)
Meditsiiniline konseptsioon (haiguse puudumine)
Akadeemiline konseptsioon (indiviidi bioloogiliste, psühholoogiliste ja sotsiaalsete aspektide omavaheliste mõjude tulemus)
Tervise determinandid (tegurid, mis kutsuvad tervises esile muutusi kas paremas või halvemas suunas)
Sotsiaalmajanduslikud tegurid (haridus, töö, sissetulek)
Personaalsed ehk käitumuslikud ja bioloogilised tegurid (toitumine, kehaline aktiivsus, vanus, kaal, sugu, vererõhk)
Keskkondlikud tegurid (sotsiaalne, füüsiline, bioloogiline, kultuuriline)
Poliitilised ja kultuurilised tegurid (demokraatia, poliitilised otsused, kultuur)
Ryan ja Travis`e tervise determinatide mudel (jäämäe mudel ehk üleval on rahvastiku olukord/tulemused ning jäämäe all tegurid/põhjused)
Rahvastiku tervise olukord
Kergelt mõõdetavad tegurid ning nende seostamine tervisega (nt ülekaal võib põhjustada teatud haigusi)
Raskesti mõõdetavad tegurid (kuidas mõjutavad tervist näiteks poliitika ja kindlustunne)
Barclay ja Fleming`i tervisemõjurite mudel (kus rahvastiku tervist kujundavad mitmete tegurite koosmõjud)
Personaalsed tegurid (geneetika, enesehinnang, rahvus ja eluviis)
Majanduslikud tegurid (haridus, töö, sotsiaalne positsioon ja sissetulek)
Keskkondlikud tegurid (kodu- ja töökeskkond)
Sotsiaalsed tegurid (personaalsed suhted ja turvalisus)
Salutogenees (tervis kui muutuv suurus, mis halveneb või paraneb erinevate tervisemõjurite toimel)
Tervis põhineb organismi ressurssidel
Rasketes olukordades määravad inimese tervise tema toimetulekuoskused
Haigus (ebamugavus- või raskustunne)
Põhjustab inimesele kahju või valu
Tõendatakse meditsiinis tunnustatud moel (näiteks analüüsi teel)
Tervist nähakse haiguse puudumisena
Tervis (täielik füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund ning mitte vaid puuete ja haiguste puudumine)
Füüsiline heaolu
Vaimne heaolu
Sotsiaalne heaolu
Dahlgren ja Whitehead’i tervisemõjurite mudel (inimeste tervist mõjutavad üldised sotsiaal- majanduslikud ja keskkonnatingimused)
Suur mõju tervisele on ühiskonnal ja poliitikal
Eluviis, mis sõltub keskkonnast, kus indiviid elab, õpib ja töötab
Tarlov’i tervisemõjurite mudel (rahvastiku tervise olukord on sõltuv peamiselt just sotsiaalsetest tervisemõjuritest)
Sotsiaalsed mõjurid
Terviskäitumine
Tervishoid ehk meditsiiniabi (kuni 17%)
Geenid ja bioloogia (kuni 5%)
Tervisedendus (tervisttoetava elukeskkonna sihipärane arendamine)
Tervisekasvatus ja terviseõpetus haridusprogrammides
Terviseteabe levitamine ja tervislike eluviiside motiveerimine
Tervistavate teenuste arendamine
Eluviisi mõjutamine ja käitumisriski vähendamine
Tervist soodustava elukeskkonna kujundamine
Meditsiin (tegeleb tervise taastamisega ja ennetustööga)
Kliiniline meditsiin (ravi, taastus)
Indiviidi meditsiiniline teenindamine (inimene pöördub ise abi saama)
Terviseteadused (tervisedendus, ennetus)
Rahvastikurühma tervise hindamine (uuringute tegemine, ka neile, kes meditsiinilist abi ei otsi)