toitainete keemiline muundumine
süsivesikud
ülesanded organismid
vajalikud seedesüsteemi korrashoiuks
kuuluvad paljude hormoonide koostisesse
määravad veregrupi
põhilised energiallikad
karamellistumine
värvusest kollasest kuni mustani
kasutatakse jookide, magustoitude värvuse ja maite parandamisel
toimub toiduaine kuumutamisel
süsivesikute hulka kuuluvad ained
süsinikku ja vesinikku ja hapnik
kliisteerdumine
kuumutamisel vedeliku keskkonnas
tärklisterade struktuur puruneb, terad paisuvad
kisselli paksenemisel
missugustest toiduainetest me neid saame?
tärklis
kaunviljad ja teravilja tooted
pasta
kartul
mesi, marjad, puuviljad, mahlad
lipiidid
ülesanded organismis
energeetiline funktsioon
aktivaatorid
mehaaniline kaitse
missugustest toiduainetest me neid saame
hapukoor
seapekk ja või
kohupiim, juus
lipiidide hulka kuuluvad ained
vahad, steroidid
rasvad, õlid
emulgeerumine
toimub toiduaine keetmisel vedelikus
toiduainete keetmisel sulavad nendes sisalduvad rasvad ja lähevad toiduainest keeduvedelikku
puljongi pinnale kerkinud rasvakiht
tuleb rasvarikkaid toiduained keeta võimalikult madalal temperatuuril ja pinnale kerkiud rasv aeg-ajalt eemaldada
lagunemine
kõrgel temperatuuril laguneb rasv väga intensiivselt
tekib suits kui rasva liiga kõrgel kuumusel praadida
toimub rasva kuumutamisel
valgud
millest koosneb?
ühest või mitmest peptiidist
tuhandetest aminohapetest
kust me valke saame?
teraviljad
muna- ja piimatooted
kala ja liha
denaturatsioon
valkude omaduste muutumine temperatuuri, rõhu ja muude tingimuste muutmise teel.
söögi- ja joogikõlbatuks muutmiseks
lihalõikude praadimisel
koaguleerimine
osakeste liitumine suuremateks osakesteks
igapäevaselt toidu valmistamisel (nt muna keetmine või praadimine, piima hapendamisel)
desagregratsioon
koaguleerunud valkude edasisel kuumutamisel muutub geel järiest tugevamaks ning tihedamaks ning lõpuks hakkab veemolekule geelist välja suruma. selle tagajäriel muutuvad toiduained kuivaks.
süldi keetmine