Kultuur 20. sajandi esimesel poolel

Naised

1920.aastatel muutusid seelikud tunduvalt lühemaks.

Keerukas rõivamood asendus lihtsa, geomeetrilise joonega.

Naiselik asendus pigem poisilikuks stiiliks.

1930.aastatel muutus stiil veidi pehmemaks, kadusid geomeetrilised jooned.

Pikkade juuste kõrval hakkas esinema lühikesed.

Ilmusid pikad püksid, sviitrid ja trikootooted

Mehed

Meestemood ei võimaldanud erilisi muutusi, kuigi seda sooviti.

Fraki asemel eelistati smokingut.

Torukübar ehk silinder asendus viltkübaraga.

Reklaam

Kutsuti üles raha tarbekaupadele kulutama

Propaganda

Raadios ja kinos

Mõjutati miljoneid inimesi korraga

Kasutati tõde, pooltõde ja lausvalet

Mõjutati kõikjal

Tänavatel

Kinos

Kodus

Tööl

Meeste tööd naistele

Meestöötajate puudus

Naised said hakkama

Naiste enesehinnangu tõus

Võrdõiguslikkuse suurenemine

Valimisõigus

Tolereeriti naiste suitsetamist

Võrdõiguslikkus liikus ka maale

Elektrotehnika areng

Inimesed said osta uusi elektrilisi tarbekaupu.

Ehitati uusi elektrijaamu, mis töötasid vee ja soojuse jõul.

Arenes sidetehnika, eriti raadio.

1920. aastatel alustati ringhäälinguseedetega.

Aastakümne keskpaiku toimusid esimesed televisiooni proovisaated.

Televisioonisaadete regulaarne esitamine algas 1930. aastate teisel poolel.

Sisepõlemismootor

Auruvedureid ja -laevu hakkasid asendama sisepõlemismootoriga laevad ja vedurid.

Põllumajanduses võeti kasutusele traktorid ja kombainid.

Auto hakkas muutuma igapäevaseks tarbekaubaks.

Ford Motor Company hakkas tootma lihtsat ja kättesaadavat automudelit T.

Nn põrnikate seeriatootmist alustati alles pärast Teist maailmasõda.

Rakendati ka lennukitööstuses.

Esimesed lennud üle Atlandi ookeani sooritati 1919. aastal.

1929. aastal ületati esimest korda õhus lõunapoolus ja 1937. aastal ka põhjanaba.

Eestis hakati reisijaid vedama 1921. aastal, kui Rootsi lennukid hakkasid lendama Tallinna ja Stockholmi vahel.

Peale lennukite kasutati ka õhupalle, õhulaevu jne.

FILM

Must-valgetele "elavatele piltidele" lisati heli

Esimesed värvifilmid

Ekraniseeriti menukaid kirjandusteoseid

Filmide loomisel tegid kaasa tuntud kirjanikud ja näitlejad

Filmikunstile pöörati tähelepanu igas maailma otsas

Dokumentaalfilmid pidid ülistama diktaatoreid ja veenma alamaid, et nad elavad maailma parimas riigis, mida juhib maailma parim riigijuht

KIRJANDUS JA KUNST

1920.aastatel mõjutasid kirjanike ja kunstnike teoseid möödunud ilmasõja sündmused ja tagajärjed

Populaarseks muutus kuntsi- ja kirjandusvool- sürrealism

1930.aastate sündmused jätsid oma jälje kõikidesse kunstiliikidesse

Autoritaarsetes riikides sunniti kirjanikke ja kunstnikke looma teoseid, mis ülistasid võimukandjaid ning valitsevat riigikorda

Kultuuritegelased, kes ei olnud nõus võimureid teenima, ootas karistus või neil tuli lahkuda riigist

Paljude kultuuritegelaste varjupaigaks sai USA, ning kuna paljud neist asusid elama New Yorki, siis sai sellest peagi maailma kultuurikeskus

MUUSIKA JA TANTS

USA oli ka maailma muusikaelu esirinnas

Esimese maailmasõja aastatel tekkis muusikal. Euroopasse levis see peale Teist maailmasõda

USA oli ka džässi sünnimaaks 20. saj alguses, kui New Oreleansis tekkisid esimesed kutselised džässiorkestrid

Peale Esimest maailmasõda said džässikeskusteks New York, Chicago ja Kansas City.

1920.-1930. aastail levisid Euroopas mitmed seltskonnatansud nagu fokstrott, tšarltston ja tango.

Balletimaailmas oli äge vaidlus klassikalise ja moderntantsu pooldajate vahel

20.saj alguses tekkis USA-s modern- ehk vabatants, mis ei tunnistanud mingeid reegleid ning lähtus keha loomulikust liikumisest.