Magamine ja Suremine

Vanus ja küpsus mõjutavad lapse arusaamist surmast. Mida vanem ja küpsem on laps, seda rohkem ta teadvustab oma tundeid ning oskab neid kontrollida.

Näiteks 5 aastane laps ei tea mis on surm ja ta ei tea kuidas reageerida. Ta mõtleb et surm on nagu magamisprotsess ja lapsed võivad küsida millal see inimene tuleb tagasi või millal ta ärkab üles?

Kõigepealt vanemate töö on selgitada mis on surm ja miks see juhtub. Laps peab teadma mis see on. Ja kui ta saab aru mis on surm. Siis ta oskab reageerida ja näidata oma emotsioonid. Kui seda mitte selgitada võib olla juhtub tulevikus nii et kui keegi sureb ära, laps ei tea kuidas reageerida. Ja siis tal tekkivad küsimused. Nt. kuhu see inimene läks ja miks ta ei tule tagasi ja siis tal tekkib trauma. Sest ta ei saa aru mis juhtus ja mis on surm.

Kui laps on 9 aastane või vanem, siis ta enam vähem saab aru et surm on elu etapp. Kus elu lõppeb.

Noorukid reageerivad samamoodi nagu täiskasvanud. Noorukid satuvad depressiooni, mis võib nende jaoks halvasi lõppeda. Näiteks enesevigastumisega või elu lõpetamisega. Kuna nad on veel noored ja ei oska oma tundeoid kontrollida.

Miks lapsed magavad ?

Uuringud näitavad, et magamine on lapse kesknärvisüsteemi arengu seisukohalt ülioluline. Lapse aju on esimese kahe elukuu jooksul aktiivsem kui ühelgi teisel eluperioodil.

Uuringud näitavad, et magamine on lapse kesknärvisüsteemi arengu seisukohalt ülioluline. Lapse aju on esimese kahe elukuu jooksul aktiivsem kui ühelgi teisel eluperioodil.

Imik magab umbes 16–18 tundi.
Ehk päevas ta teeb 7–9 uinakut

1–2 aastased lapsed magavad 13–14 tundi.
Ehk siis päevas nad teevad 1–2 uinakut

3–5 aastased lapsed magavad 11–13 tundi.
1 uinak päevas

5–12 aastased magavad 10 tundi.
Ja päeval magada nad ei pea.

Teismelised magavad 8–10 tundi.

Noored täiskasvanud magavad 7–9 tundi.