Pool-looduslik kooslus

väga liigirikkad

lubjarikastel puisniitudel üle 50 soontaimeliigi ruutmeetril

seitsmel niidul Eestis üle 60 liigi

vanasti oluline elatusallikas

Rohumaad koos puudega, mis kasvanud alal pikaajaliselt

Laelatul 76 liiki ruutmeetril

Eesti kaitsealuste puisniitude hulgas on Laelatu puisniit, Nedrema puisniit, Tagamõisa puisniit, Vahenurme puisniit, Koiva puisniit, Allika puisniit

suurim kaitsealune ja külastajaile hästi sobiv on Nedrema puisniit

leidub järvede, jõgede ja ojade üleujutatavatel madalatel kallastel

kujunenud enamasti lammimetsadest

tuntumad lamminiidud paiknevad suuremate jõgede (Emajõgi, Pärnu, Kasari) ääres

enamasti on need niidud lagedad

harva esineb üksikuid puid ja põõsaid

puurindes

tamm

hall lepp

haab

põõsarindes

paju

harilik sarapuu

lamminiitude pindala on Eestis viimase 50 aasta jooksul tunduvalt vähenenud

rohurinne on üsna liigirikas

kasskäpp

mägiristik

lamba-aruhein

keskmine teeleht

esinevad nõgudes või madalatel tasandikel

mullad on sageli lubjarikkad ja suviti kuivad, kuna sel ajal põhjavee tase alaneb tublisti

tekkinud peamiselt aruniitude soostumisel või soostunud metsadest

levinud üle kogu Eesti, eriti aga Lääne-Eestis

puurinne

saar

harilik toomingas

haab

põõsarinne

paakspuu

paju

lodjapuu

rohurinne üsna liigirikas

soopihl

kullerkupp

pääsusilm

samblarinne

harilik teravtipp

sirbikud

kähar sulgsammal

levivad kuivadel või parasniisketel aladel

mullad on harilikult liivsavised ja mineraalaineterikkad

taimkatte kujunemisel on oluline osa heinaniitmisel ja karjatamisel

puurinne enamasti puudub

puud võivad kasvada üksikult või väikeste rühmadena

harilik mänd

arukask

vaher

põõsarinne on sageli väga liigirikas

harilik kadakas

harilik kuslapuu

paakspuu

rohurinne on kidur, madala saagikusega, kuid liigirohke

harilik kukehari

lubikas

harilik koldrohi

neid võib tüüpilisel kujul näha üksnes looduskaitsealadel, näiteks Matsalus või Viidumäel

lauged madalakasvuliste taimedega rohumaad mere rannikul

soolase vee vahetu mõju piirkonnas

iseloomulik on taimkatte vööndilisus

paljude kurvitsaliste olulised pesitsus- ja toitumispaigad

peamiselt Saaremaal, Hiiumaal, Läänemaal ja Pärnumaal

puu- ja põõsrinne on harv

harilik kadakas

kibuvits

õhukese lubjarikka mullaga

kuivad või isegi väga kuivad kasvukohad (kevadeti vett)

kadakaid ei tohiks ülemäära olla

liigiliselt väga mitmekesised

lisaks Eestile leidub veel Rootsi suurtel saartel, eelkõige Ölandil ja Gotlandil