Rahvatervis -
eluea pikendamine, vaimse ja füüsilise tervise edendamine ja tugevdamine ühiskonna organiseeritud jõupingutuste kaudu.
Tervis -
täielik füüsilise, vaimse,
sotsiaalse heaolu seisund mitte vaid puuete ja haiguste puudumine. (WHO 2012)
Tervise kontseptsioonid
Statistiline kontseptsioon
Biomeditsiinilised näitajad (nt. vererõhk, vereanalüüs). Kui näitajates toimub kõrvalekalle, on inimene statistilises mõttes haige.
Funktsionaalne kontseptsioon
Organismi suutlikus täita ühiskonnas oma rolli. Määratlemine nõuab kokkulepitud väärtushinnagute olemasolu.
Meditsiiniline kontseptsioon
Haiguse puudumine. Mudel ignoreerib sotsiaalseid, kultuurilisi, käitumuslikke, keskkondlikke ning teisi tegureid, mis tervist mõjutavad.
Akadeemiline kontseptsioon
Indiviidi bioloogiliste, psühholoogiliste ja sotsiaalsete aspektide omavaheliste mõjude tulemus.
Salutogenees
Tervis kui muutuv suurus, mis halveneb ja paraneb erinevate tervisemõjurite toimel (Ameerika-Iisraeli teadur Antonovski).
Antonovski konseptsiooni järgi põhineb tervis organismi ressurssidel ning muutused tervises toimuvad resursside vähenemisel negatiivses suunas või suurenemisel positiivses suunas.
Haigus -
Organismi ehitusliku terviklikkuse või talitluse hälve, mis põhjustab häireid organismi tegevuses.
Patogenees
Õpetus haiguse arengust
Tervisedendus -
inimese tervist väärtustava ja soodustava käitumise ja elulaadi kujundamine ning tervist toetava elukeskkonna sihipärane arendamine
Tervisedenduslikud tegevused on suunatud mitmetele potentsiaalselt muutuvatele tervisemõjuritele.
Terviseedendamise vahendid rahvatervise seaduse järgi
Tervisekasutus ja terviseõpetus haridusprogrammide osana
Terviseteabe levitamine ja tervislike eluviiside motiveerimine
Tervistavate teenuste arendamine
Eluviisi mõjutamine ja käitumisriski vähendamine
Tervist soodustava elukeskkonna kujundamine
Ottawa Harta 1986.a tervisedenduse deklaratsioonis välja toodud viis peamist tegevusvaldkonda parema tervise tagamisel rahvastiku tasandil
(dokument rõhutab, et rahvastiku tervise võtmed asuvad väljaspool tervishoidu)
Kujudada sellist poliitikat, mis toetaks tervist. See on iga tasandi poliitikute kohustus.
Luua tervistsoodustav elukeskkond.
Suurendada kogukonna osa tervise tagamisel.
Arendada isiklikke oskusi ja teadmisi.
Ümberorienteerida terviseteenistused: reorientatsioon preventiivsetele teenustele.
Tervise determinandid -
personaalsed, sotsiaalsed, kultuurilised, majanduslikud ja keskkondlikud tegurid, mis mõjutavad tervisestaatust (WHO i.a).
WHO konseptsiooni heaolust
Geneetika
20-30%
Eluviis
40-50%
Keskkond
20%
Tervisehoid
10%
Tervise determinandid Kasmel & Liplandi järgi
Poliitilised ja kultuurilised tervisemõjurid
Sotsiaalmajanduslikud tervisemõjurid
Käitumuslikud tervisemõjurid
Keskkondlikud tervisemõjurid
Bioloogilised tervisemõjurid
Dahlgren ja Whitehead'i tervisemõjurite mudel
Individuaalne käitumine tuleneb neist sotsiaalsetest ja keskkondlikest tingimustest, millises indiviid elab, õpib ja töötab.
Ryan ja Travis'e tervise determinantide mudel
"Jäämäe mudel"
Näitab, et kui me keskendume terviseedenduses ainult elanikkonna teadlikuse tõstmisele, oskuste arendamisele ja teavitamisele, siis see ei ole efektiivne, puudutab vaid mõningaid tervisemõjureid ning ei anna oodatavaid tulemusi.
Tralov'i tervisemõjurite mudel
Geenid ja bioloogia
<5%
Tervisehoid
<17%
Tervisekäitumine
25-60%
Sotsiaalsed mõjurid
25%-60%
Barclay ja Fleming'i tervisemõjurite mudel
Personaalsed tervisemõjurid
Majanduslikud tervisemõjurid
Keskkondlikud tervisemõjurid
Sotsiaalsed tervisemõjurid
Rahvatervis ja selle koht meditsiinis
Eesti määratletud riigi tasandil rahvatervise alased tegevused
Elanikkonna tervisliku seisundi jälgimine ja monitooring
Epideemiate ennetamine ja kontrollimine
Keskkonna ja tööohutuse tagamine: toit, vesi ja tööohutus
Pakutavatele teenustele juurdepääsu ja teenuste kvaliteedi tagamine
Valmisolek katastroofideks ja kriisiolukordades tegutsemiseks
Rahvatervisealased uuringud uute lahenduste väljatöötamiseks
Paikkonna mobiliseerimine ja arendamine
Rahvatervisepoliitika arendamine
Rahvatervise alased tegevused jaotatakse kolme rühma:
Esmased ennetusstrateegiad -
eesmärgiks edendada ja kaitsta tervist (tervisedendus) ja vältida haigusi (haiguste ennetamine)
Teised ennetusstrateegiad -
eesmärgiks haiguse varajane avastamine ja ravi
Kolmandad ennetusstrateegiad -
eesmärgiks töövõimetuse (vaegurluse) vältimine ja teovõime taastamine
Meditsiin
Kliiniline meditsiin
Ravi
Taastus
Terviseteadused
Ennetus
Tervisedendus
Seos kliinilise ja rahvastiku rühma uuriva meditsiini vahel:
Kliiniline meditsiin on suunatud indiviidide meditsiinilisele teadmisele. Sellesse kuulub tavaliselt haige inimene, kes pöördub ise tervishoiutöötajate poole või suunatakse ravile.
Rahvastiku rühma uuriv meditsiin on uurimisobjektiks rahvastikurühm. Siin on probleemiks rahvastikurühma tervise hindamine, k.a. need liikmed, kes ise ei otsi meditsiiniabi, kuid kelle tervisele antud uuringud kasu tooks (näiteks emakakaelavähi sõeluuring naistel).