Vanakreeka
Muusikateooria
Vana-Kreeka muusikateooria käsitleb helide seoseid arvudega.
Antiigi lõppfaasis segunes Kreeka kultuur teiste piirkondade
traditsioonidega ning muusikutena hakkasid tooni andma
naaberaladelt sissetoodud orjad.
Helisüsteem
Dooria
C-D-E-F-G-A-H-C#
Tõsine, mehelik, kindlameelne
Früügia
D-E-F-G-A-H-C-D
Meeline, kõrglik, orgialik
подтема
E-F-G-A-H-C-D-E
Kaeblik, õrn, intiimne
Pillid
Puhkpillid
Aulos
Pan-flööt
Põikflööt
Metalltrompet
Keelpillid
Lüüra
Kitara
Löökpillid
Timpan
Vanakreeka inimesest
Vana-Kreeka inimene ei saanud kõige tugevamaid
mõjutusi mitte loodusest või oma sisemaailmast.
Kõige enam vormisid teda hoopis avalikud üritused:
pidustused, muusikaesitlused, spordivõistlused või
religioossed tseremooniad
Ajajärgud
Arhaailine
8-6 saj eKr
Klassikaline
5 saj- 330 a. eKr
Hellenismi
330- 146 a. eKr
Rooma võimu
146 eKr- 395 pKr
Olulised isikud
Tuntumad trogöödia autorid
Aischylos
Sophokles
Euripides
Pythagoras
Esimest korda fikseeris helisüsteemi
matemaatilised suhted
Muusikažanrid
Auloodia
Soololaul aulose saatel, mida organilikult meelelise
karakteri tõttu kanti ette kevadistel Dionysose pidustustel
Kitaroodia
Hingestatud soololaul kitara saatel
Rapsoodia