Elundkond
Tugi- ja liikumiselundkomd
Lihased
Jõu tootmine
Liigutuste tekitamine
Rühi säilitamine
Soojuse tootmine
Lihased on liikumiselundkonna aktiivne osa ning neid iseloomustab võime kokku tõmbuda ja lõtvuda.
Liigesed
Liigese liigid
Liigesteks nimetatakse kahe või enama luu vahelist ühendust, mis võimaldab luudel liikuda.Liigestes on luude otsad kaetud sileda kõhrega ja nende vahele jääb liigesevõidega täidetud liigeseõõs.
Luud
Luud arenevad kõhrest ja vajavad kasvamiseks ning tugevnemiseks kaltsiumit. Kui organismis pole piisavalt kaltsiumit ja fosforit võib tekkida luuhõrenemine ehk osteoporoos.
Ülesanne
Meeleelundkond
Kepikesed
Kolvikesed
On võrkkestas asuvad valgustundlikud rakud (retseptorid), mis võimaldavad tajuda värvusi.
Kollatähn
Nimetatakse võrkkesta pupilli vastas olevat kohta, kus on kolvikesi kõige rohkem ning nägemisteravus kõige suurem.
Maitsmine
Maitsmine on süljes lahustunud ainete maitsete tajumine.Inimese maitseelundiks on keel.
Kuulamine ja tasakaal
Kõrv on meeleelund, mille kaudu inimene kuuleb. Samuti paiknevad kõrvas tasakaaluelundid.
Haistmine
Närvisüsteem
Suuraju
Koorega on seotud meeleelundite tegevus, õppimine, kujutlusvõime, otsuste tegemine, jms tahtlik tegutsemine.
Väikeaju
Kooskõlastab lihaste tööd ja aitab säilitada tasakaalu.
Vaheaju
Vaksineerimine
Vaktsineerimine on surmatud/nõrgestatud haigustekitajate või nende mürkide ehk toksiinide viimine meie organismi.
Reguleerib ainevahetust ja kehatemperatuuri. Lisaks tegeleb vaheaju info vastuvõtmise, sorteerimise ja koordineerimisega.
Keskaju
Ülesanne on korraldada närviimpulsside liikumine pea- ja seljaaju vahel ning tagada lihaste toonus.
Piklikaju
Refleks
On kiire tahtmatult toimuv vastusreaktsioon ärritusele.
Närviimpuls
Nimetatakse mööda närvirakke liikuvat elektrilist signaali.
Immuunsüsteem
Allergia
Allergia ehk ülitundlikkuse all mõistetakse organismi ebatavalist reageerimist kas mingile välisele või organismis olevale tegurile (ainele).
On organismi kaitsesüsteem võõrvalkude vastu, mis võivad olla pärit nii väljastpoolt organismi (näiteks bakterid, viirused), kui ka organismi seest (hukkunud rakkude osad).
Hingamiselundkond
Ninaõõs
On hingamisteede alguskohaks. Ta koosneb luust ja kõhrest.
Hingetoru
Mööda hingetoru pääseb õhk kopsudesse.
Kõri
Kõri on hääletekkeelund mis asub hingetoru ülemises osas.
Rakuhingamine
Gaasivahetus
Alveoolid
Alveoolid on väikesed kotikujulised moodustised, kus toimub gaasivahetus vere ja kopsude vahel.
Kopsud
Kopsud on hingamiselundid, milles toimub gaasivahetus.
Hingamine
Sissehingamine
Väljahingamine
Rinnaõõs väheneb ning õhk surutakse kopsudest välja.
Lihased lõtvuvad.
Roided liiguvad alla- ja sissepoole.
Diafragma lõtvub ning rinnaõõs väheneb.
Suguelundkond
Munarakud
Loote areng
Loote areng toimub emakas ja kestab 38-40 nädalat.
Viljastumine
Munasarjadest tulev munarakk hakkab viljastuma munajuhas.
Naissuguelund
Menstruatsioon
Naisel , vastavalt menstruaaltsüklile, tekkiv emakalimaskesta irdumine, mis avaldub menstruaalverejooksuna.
Menstruaaaltsükkel
Ovulatsioon
Ovulatsiooniks nimetatakse viljastumisvõimelise munaraku vabanemist munasarjast. Üldiselt kestab tsükkel 28 päeva, kuid see on paljudel erinev.
Meessuguelund
Perma
Moodustumine
Katteelundkond
Nahk
Sisenõrenäärmed
Neerupealised
Toodavad adrenaliini mis kiirendab ainevahetust, valmistades organismi ette pingutuseks, s.o ohule reageerimiseks.
Sugunäärmed
Toodavad suguhormoone mis mõjutavad sootunnuste arengut. Sugunäärmed hakkavad tööle murdeeas. (Naise suguhormoonid on östrogeen ja progesteroon ning mehe suguhormoonideks on testosteroon.)
Käbikeha
Hormoonid reguleerivad organismi ööpäevaseid rütme, näiteks ärkvelolekut ja und ning mõjutavad ka naha pigmentide sünteesi.
Kõhunääre ehk pankreas
Toodab insuliini mis reguleerib meie veresuhkru taset. Samuti toodab kõhunääre glükagooni.
Ajupats ehk hüpofüüs
On herneterasuurune sisesekretsiooninääre mis juhib teiste sisenõrenäärmete tööd. Lisaks toodab ta kasvuhormooni ja endorfiine ehk heaoluhormoone ning reguleerib suguelundite ja luustiku arengut.
Sisenõrenäärmed on näärmed, mille ülesanne on toota hormoone ja eritada neid otse verre. Verega lähevad hormoonid rakkudesse ja kudedesse ning annavad organismile edasi vajalikku infot.
Erituselundkond
Neerud
Uriin
Neerud on paarilised punakaspruunid oakujulised organid, mis paiknevad mõlemal pool lülisammast üsna sügaval ja kõrgel, alumise rinnalüli ja kahe ülemise nimmelüli kõrgusel. Neerud on umbes 10-12 cm pikkused ning kaaluvad 150-200 g.
Seedeelundkond
Oksendamine
Oksendamine on mao kaitserefleks, et ära hoida mao kahjustumist ja organismi mürgistumist.
Seedimine
Vereringeelundkond
Veresooned
Veresooned on torujad elundid, mida mööda veri kehas liigub. Kõik veresooned kokku moodustavad veresoonkonna.
Veri
Süda
Süda on koonuse kujuline, seest õõnes lihaseline elund, mille välis- ja sisepindu katab sidekude.
Vereringe
