elundkond
Erituselundkonmd
neerud
Neerusid peetakse elutähtsateks elunditeks, mille töö häirumine ja/või lakkamine võib mõjutada organismi seisundit nii, et organism ei saa nendeta igapäevast tööd jätkata.
Katteelundkond
nahk
Nahk on selgroogsete loomade (keelikloomade) katteelundkonda kuuluv kõige suurem elund.
Vereringe
veri
Veri on paljude selgrootute ja selgroogsete loomade organismis südame või südamelaadsete elundite töö ja vererõhu toel veresoontes ringlev kehavedelik.
veresooned
on looma, sealhulgas inimese torukujuline elund (soon), milles voolab veri. Veresooned kuuluvad vereringeelundkonda.
süda
Süda on enamiku keelikloomade südame-veresoonkonna elund, mis on jaotunud kambriteks ning mille töö tulemusel tagatakse elusorganismi rakkude pidev vere- ja lümfiringlus.
vereringe
Vereringe on tsirkulatsioonisüsteemiga organismidel peamiselt südame tekitatud vere normaalne liikumine veresoonestikus.
Meeleelundkond
nägemine
silm, mille abil võtame vastu infot välismaailmast
kuulmine
kõrva kaudu toimub inimesel kuulmine
maitsmine
süljes lahustunud ainete maitsete tajumine
haistmine
lõhnade tajumine
Immuunsüsteem
vaktsineerimine
on haigustekitajate viimine meie organismi
allergia
on organismi ebatavaline reageerimine ehk kaitsesüsteem.
Suguelundkond
naissuguelund
menstruatsioon
Menstruatsioon ehk päevad, on naisel vastavalt menstruaaltsüklile, tekkiv emakalimaskesta irdumine, mis avaldub menstruaalverejooksuna.
munarakud
on naise organismi kõige suurem rakk
meessuguelund
sperma
on paljude suguliselt paljunevate hermafrodiitide ja isaste organismide orgaaniline kehavedelik, mis väljutatakse looduslikult suguti kaudu valdavalt seemnepurske ajal.
sisenõrenäärmed
ajuripats
on selgroogsete organismide peaajus, suuraju all kiilluu türgi sadula ajuripatsiaugus paiknev munaja kujuga kehake, ka sisenõrenääre.
kõrvalkilpnääre
kõige väiksemad sisenõrenäärmed. Näärmekude toodab ja eritab otse vereringesse elutähtsat hormooni parathormoon, mis reguleerib ja kontrollib koos kaltsitoniini ja D-vitamiiniga nii kaltsiumi kui ka fosfori ainevahetust ning mille sihtmärkelunditeks on neerud ja luud.
kõhunääre
on paljudel selgroogsetel (sh inimestel) kõhuõõnes paiknev nääre. Kõhunäärmel on nii ekso- kui ka endokriinnäärme funktsioon.
käbikeha
on enamikul selgroogsetel loomadel vaheaju epitalamuses asuv sisenõrenääre.Käbikeha reguleerib organismi ööpäevarütmikat ja sünteesib serotoniinist hormooni – melatoniini.
sugunäärmed
Sugunääre ehk gonaad on paljudel loomadel (sealhulgas inimesel) elund, mis toodab sugurakke ehk gameete ja suguhormoone.
neerupealised
eerupealis ehk suprarenaalnääre on paljudel imetajatel, lindudel, roomajatel ja kahepaiksetel neerude juures (inimestel neeru ülaotsas) paiknev paariline sisenõrenääre.
tugi- ja liikumiseelundkond
lihased
Lihas ehk muskel on enamiku loomade kokkutõmbumisvõimeliste lihaskiudude kogum (elund), mis koordineeritult talitledes võimaldab loomorganismil sooritada liigutusi. ülesanne on jõu tootmine ja liigutuste tekitamine.
liigesed
liigeste liigid: kereliiges, plokkliiges, saduliiges, liugur, pöördliiges
on selline kahe või enama luu ühendus, mis võimaldab luudel liikuda.
luud
on tugevate katete moodustamine organitele keha kandmine ja toestamine. võimaldab inimese liikumise. luudele kinnituvad lihased.
seedeelundkond
oksendamine
Oksendamine on maosisu jõuline tagasiheide, mille kutsub esile kõhulihaste tahtmatu kokkutõmme, samal ajal kui maopõhi ja söögitoru sulgurlihas on lõõgastunud.
seedimine
Seedimine on toidu lõhustumisprotsess, mille käigus töödeldakse toitained seedeensüümide toimel organismile sobivateks väiksemateks komponentideks, mis imenduvad limaskesta kaudu lümfi või verre.
Närvisüsteem
Refleks
kiire tahtmatult toimuv vasturektsioon
piklikaju
reguleerib tahtele allumatuid tegevusi. on hingamiskeskus
keskaju
närviimpulsside liikumine pea ja seljaaju vahel
Vaheaju
aitab reguleerida kehatemperatuuri ja ainevahetust, võtab vastu infot
väikeaju
lihaste töö ja tasakaalu säilitamine.
suuraju
meeleelundite tegevus, otsuste tegemine ehk tahtlik tegutsemine
seljaaju
juhib tingimatuid reflekse ehk lihtsaid kaasasündinud liigutusi, mis aitavad reageerida hädaolukorras. vahendab informatsiooni peaaju ja ülejäänud keha vahel.
Hingamiselundkond
hingamine
ninaõõs
hingamisteede alguskoht, koosneb kõhrest ja luust
Hingetoru
pääseb õhk kopsudesse.
kõri
tekib hääl. asub hingetoru ülemises osas.
gaasivahetus
alveoolid
toimub gaasivahetus kopsude ja vere vahel.
kopsud
Kopsudes toimub gaasivahetus
sissehingamine
Rinnaõõs suureneb ning õhk läheb kopsudesse. rinnaõõs suureneb.
Väljahingamine
Õhk surutakse kopsudest välja. Roided liiguvad. Rinnaõõs väheneb.