Infoühiskond ja uus majandus Kristiina Keks BT19

Mere som dette

Eesti Sirli Reisenbuk EV118

af Sirli Reisenbuk

UAE

af Vlad Macnev

Sõnumikaart Teadusartikli põhjal

af Silver poiss

Soome (Edvin Velijev K119)

af Edvin Velijev

Infoühiskond ja uus majandus Kristiina Keks BT19

Tootlikkuse ja sellest tulenevalt inimeste heaolu kasv ning eriti suurepalgaliste töötajate hulga kasv tekitas nõudluse turismi- ja meelelahutustööstuse järele.

Turismist sai hõivelt maailma suurim majandusharu ning vanad tööstuspiirkonnad sattusid raskustesse.

Uus majandus kasvatas suurlinnades mitu korda kontoritöökohtade arvu, ülikoolide teadusparkidesse loodi täiesti uue iseloomuga töökohti kõrgtehnoloogia ning teadus- ja arendustegevuse valdkonnas.

Tööstusajastu riikidekeskse maailmamajanduse asemele on kujunenud suuremat osa maailmast hõlmav võrgustikupõhine majandussüsteem.

Toimub kõiki eluvaldkondi omavahel siduv globaliseerumine ehk üleilmastumine, mis on võimalikuks saanud uute kommunikatsiooni- ja infotehnoloogiate, aga ka transpordi, eriti lennunduse kiire arendu tõttu.

Infoühiskonnas suureneb tööjaotus ja toimub järjest kitsam spetsialiseerumine.

Vähem tulusad tööd antakse lepingu korras teha alltöövõtjatele odavama tööjõu, energia või toorainega piirkondades.

Eristuvad suuremad firmad ehk liiderfirmad, mis hoiavad kaubamärke ja patente ning tegelevad peamiselt finantseerimisoskuste ja müügitöö korraldusega, tehnoloogiafirmades ka tootearendusega.

Üha rohkem tooteid valmistatakse paljudes, tihtisama firma eri tütarettevõtetes allhanke korras, mitte ühes kindlas riigis nagu varem.

Näide Eesti alltöövõtjast- Circle K Eesti

Reaktiivlennukite, satelliitside ja fiiberoptiliste kaablite kasutuselevõtt muutis maailma eri osad kättesaadavamaks kui eales varem.

Praegu paljude elektrooniliste seadmete tuumaks olev mikroprotsessor ja üleilmne andmesidevõrk internet olid algselt kasutusel sõjalisel otstarbel, suuremahuliste arvutuste tegemiseks ja sidepidamiseks.

Infoühiskond ehk teabeühiskond on informatsiooni tähtsustav ja seda kõigis eluvaldkondades enim kasutav ühiskond.

Infoühiskonna peamiseks tunnuseks on arvutite massiline kasutamine ja kõikjale ulatuvad ülemaailmsed, isiklikud suhtluskanalid (Internet ja sellel põhinevad struktuurid) ning elektroonilised teenused.

Näide Eesti liiderfirmast- Eesti Energia