Rahvatervis -
eluea pikendamine, vaimse ja füüsilise tervise edendamine ja tugevdamine ühiskonna organiseeritud jõupingutuste kaudu.
Rahvatervis ja selle koht meditsiinis
Meditsiin
Seos kliinilise ja rahvastiku rühma uuriva meditsiini vahel:
Kliiniline meditsiin on suunatud indiviidide meditsiinilisele teadmisele. Sellesse kuulub tavaliselt haige inimene, kes pöördub ise tervishoiutöötajate poole või suunatakse ravile.
Rahvastiku rühma uuriv meditsiin on uurimisobjektiks rahvastikurühm. Siin on probleemiks rahvastikurühma tervise hindamine, k.a. need liikmed, kes ise ei otsi meditsiiniabi, kuid kelle tervisele antud uuringud kasu tooks (näiteks emakakaelavähi sõeluuring naistel).
Terviseteadused
Tervisedendus
Ennetus
Kliiniline meditsiin
Taastus
Ravi
Rahvatervise alased tegevused jaotatakse kolme rühma:
Kolmandad ennetusstrateegiad -
eesmärgiks töövõimetuse (vaegurluse) vältimine ja teovõime taastamine
Teised ennetusstrateegiad -
eesmärgiks haiguse varajane avastamine ja ravi
Esmased ennetusstrateegiad -
eesmärgiks edendada ja kaitsta tervist (tervisedendus) ja vältida haigusi (haiguste ennetamine)
Eesti määratletud riigi tasandil rahvatervise alased tegevused
Rahvatervisepoliitika arendamine
Paikkonna mobiliseerimine ja arendamine
Rahvatervisealased uuringud uute lahenduste väljatöötamiseks
Valmisolek katastroofideks ja kriisiolukordades tegutsemiseks
Pakutavatele teenustele juurdepääsu ja teenuste kvaliteedi tagamine
Keskkonna ja tööohutuse tagamine: toit, vesi ja tööohutus
Epideemiate ennetamine ja kontrollimine
Elanikkonna tervisliku seisundi jälgimine ja monitooring
Tervise determinandid -
personaalsed, sotsiaalsed, kultuurilised, majanduslikud ja keskkondlikud tegurid, mis mõjutavad tervisestaatust (WHO i.a).
Barclay ja Fleming'i tervisemõjurite mudel
Sotsiaalsed tervisemõjurid
Majanduslikud tervisemõjurid
Personaalsed tervisemõjurid
Tralov'i tervisemõjurite mudel
Sotsiaalsed mõjurid
25%-60%
Tervisekäitumine
25-60%
Tervisehoid
<17%
Geenid ja bioloogia
<5%
Ryan ja Travis'e tervise determinantide mudel
"Jäämäe mudel"
Näitab, et kui me keskendume terviseedenduses ainult elanikkonna teadlikuse tõstmisele, oskuste arendamisele ja teavitamisele, siis see ei ole efektiivne, puudutab vaid mõningaid tervisemõjureid ning ei anna oodatavaid tulemusi.
Dahlgren ja Whitehead'i tervisemõjurite mudel
Individuaalne käitumine tuleneb neist sotsiaalsetest ja keskkondlikest tingimustest, millises indiviid elab, õpib ja töötab.
Tervise determinandid Kasmel & Liplandi järgi
Bioloogilised tervisemõjurid
Keskkondlikud tervisemõjurid
Käitumuslikud tervisemõjurid
Sotsiaalmajanduslikud tervisemõjurid
Poliitilised ja kultuurilised tervisemõjurid
WHO konseptsiooni heaolust
Tervisehoid
10%
Keskkond
20%
Eluviis
40-50%
Geneetika
20-30%
Tervisedendus -
inimese tervist väärtustava ja soodustava käitumise ja elulaadi kujundamine ning tervist toetava elukeskkonna sihipärane arendamine
Ottawa Harta 1986.a tervisedenduse deklaratsioonis välja toodud viis peamist tegevusvaldkonda parema tervise tagamisel rahvastiku tasandil
(dokument rõhutab, et rahvastiku tervise võtmed asuvad väljaspool tervishoidu)
Ümberorienteerida terviseteenistused: reorientatsioon preventiivsetele teenustele.
Arendada isiklikke oskusi ja teadmisi.
Suurendada kogukonna osa tervise tagamisel.
Luua tervistsoodustav elukeskkond.
Kujudada sellist poliitikat, mis toetaks tervist. See on iga tasandi poliitikute kohustus.
Terviseedendamise vahendid rahvatervise seaduse järgi
Tervist soodustava elukeskkonna kujundamine
Eluviisi mõjutamine ja käitumisriski vähendamine
Tervistavate teenuste arendamine
Terviseteabe levitamine ja tervislike eluviiside motiveerimine
Tervisekasutus ja terviseõpetus haridusprogrammide osana
Tervisedenduslikud tegevused on suunatud mitmetele potentsiaalselt muutuvatele tervisemõjuritele.
Haigus -
Organismi ehitusliku terviklikkuse või talitluse hälve, mis põhjustab häireid organismi tegevuses.
Patogenees
Õpetus haiguse arengust
Salutogenees
Antonovski konseptsiooni järgi põhineb tervis organismi ressurssidel ning muutused tervises toimuvad resursside vähenemisel negatiivses suunas või suurenemisel positiivses suunas.
Tervis kui muutuv suurus, mis halveneb ja paraneb erinevate tervisemõjurite toimel (Ameerika-Iisraeli teadur Antonovski).
Tervis -
täielik füüsilise, vaimse,
sotsiaalse heaolu seisund mitte vaid puuete ja haiguste puudumine. (WHO 2012)
WHO on lisanud tervisekäsitlusele ka funktsionaalse tähenduse – tervist on seotud suutlikkusega kontrollida elukorraldust ja tervisemõjureid – tervist hakati nägema kui ressurssi igapäevaeluks. (Kasmel & Lipand 2007.)
Tervise kontseptsioonid
Akadeemiline kontseptsioon
Indiviidi bioloogiliste, psühholoogiliste ja sotsiaalsete aspektide omavaheliste mõjude tulemus.
Meditsiiniline kontseptsioon
Haiguse puudumine. Mudel ignoreerib sotsiaalseid, kultuurilisi, käitumuslikke, keskkondlikke ning teisi tegureid, mis tervist mõjutavad.
Funktsionaalne kontseptsioon
Organismi suutlikus täita ühiskonnas oma rolli. Määratlemine nõuab kokkulepitud väärtushinnagute olemasolu.
Statistiline kontseptsioon
Biomeditsiinilised näitajad (nt. vererõhk, vereanalüüs). Kui näitajates toimub kõrvalekalle, on inimene statistilises mõttes haige.
