Uuem rahvalaul

Mere som dette

Kultuur xx. saj I poolel

af Vanessa Kärmas

Regilaul

af Ester Pomerants

SUHTLEMINE- seosed lapse anatoomiliste-füsioloogiliste iseärasuste ja igapäevatoimingute sooritamise vahel.

af Geidy Toomsalu

Kultuur Maailmasõdadevahelisel ajal

af Kristiina J

Uuem rahvalaul

• Levis juba 18. sajandil. Populaarseks sai 19. sajandil.
• Peamiseks muutuste põhjusteks külaelu-olu muutumine, linnade kasv, rahvuslik ärkamine.
• Välised mõjud: näiteks meremeeste ja sõduritega kaasa toodud.

sõnad

Uued teemad: armastus, sõda, poliitika.

laiem teemade ring

Teemadeks:

• poliitika,
• sõjad,
• naljad,
• armastus,
• külakroonika,
• ...

autor

Seoses tekstide üles kirjutamisega on säilinud ka mõningane teave autorite kohta.

laulikud

Sõnade üles kirjutamiseks: algselt käsikirjalised, hiljem trükitud.

kaob improviseerimine

Selleks, et koos laulda, peavad kõik esitajad sõnu teadma.

salmile võib järgneda refrään

Salmides on erinevad sõnad, refräänides sõnad korduvad.

1.Ants oli aus saunamees,

saun oli paksu metsa sees.

Hundid, karud käisid sees,

rebane istus katusel.

Refr. Ai ruudi-valleraa! Ants sõitis Tallinna.

Ta sõitis pingi all, sest raha polnud tal.

2.Ants läks mõisa kaebama

suure uhke tõllaga: 

seitse siga tõlla ees,

vana emis kõige ees. 

Refr. Ai ruudi-valleraa! Ants sõitis Tallinna.

Ta sõitis pingi all, sest raha polnud tal.

koondunud salmidesse

Salmid koosnevad enamasti neljast värsireast.

puudub piirkondlik eripära

lõppriim

Värsiridade lõpetamine kõlalt sarnaste sõnadega.



Näiteks: "Ants oli aus saunamees"

Puupöör oli pükste ees,

sassis habe rinna ees.

Samblatort oli piibu sees,

siiski oli kõigist ees.

esitamine

seotud liikumisega

Näiteks lauldi Kihnus ja Setomaal ringis ja liiguti sammhaaval külgsuunas.

mitmehäälne

20.sajandil koorilaulu eeskujul.

sageli pilli saatel

Levinumad saatepillid olid kannel ja lõõtspill.

naised

Naiste poolt lauldavad laulud on enamasti seotud:

• külakroonikaga,
• armastusega.

mehed

Meeste poolt lauldud laulude liigitus lähtub sisust:

• protestilaulud mõisa vastu;
• meremeeste laulud;
• nalja- ja pilke- ning kõrtsilaulud;
• jahimeeste laulud.

üksi ja/või koos

meloodia

seotud ühe tekstiga

Uuema rahvalaulu puhul on igal laulul oma meloodia ja sõnad.

toetub taustaharmooniale

ehk kooskõlale, mille aluseks on I, IV ja V astmete kolmkõlad.

laenatud

Igal tekstil oma viis. Neid laenati ka naaberrahvastelt ja muudeti sobilikuks.

vaheldusrikas

Viisid on suuremate "hüpetega" ja rütm mitmekesisem.

lai ulatus

Näiteks: "Ants oli aus saunamees"

TI-  TI- RI  TA-I- TI   TI-TI  TA-A

S_I $$ S_IS_I $$J $$ $$ M $$ L J $$ S

TI- TI- RI TA-I- TI  TI-TI  TA-A

R N $$N M $$ $$M $$L S_I $$J

Kirjuta rütmistatud astmenoot noodijoontele nii, et JO=f.

võrdväärne sõnadega

ehk viis

Sõna "viis" on saksa keelest laenatud, mida hakati ka Eestis kasutama.