von Elyssa Messenger Vor 3 Jahren
316
Mehr dazu
Prügilajäätmete vähendamiseks on levinumad meetodid pakendite ja toodete tarbimise vähendamine, korduvkasutamine ja ringlussevõtt.
Prügi tekitab pinnase reostust. Jäätmed võivad lekitada ohtlikke kemikaale pinnasesse ja sealt meie toitu. Prahi põletamine prügilates eraldab õhku mürgiseid aineid, sealhulgas äärmiselt mürgitavaid dioksiine. Igal aastal satub maailmameresse 13 miljonit tonni plasti.
Paljud taaskasutatavad materjalid saastuvad, kui esemed pannakse valesse prügikasti või kui määrdunud toidunõu satub taaskasutusnõusse. Saastumine võib takistada suurte materjalipartiide ringlussevõttu.
Õhusaaste kõige põhilisem lahendus on fossiilkütuste mitte kasutamine, asendades need alternatiivsete energiaallikatega nagu päike, tuul ja geotermiline energia. Puhta energia tootmine on ülioluline, kuid sama oluline on vähendada meie energiatarbimist vastutustundlike harjumuste ja tõhusamate seadmete abil. Lisaks aitab ühistranspordi või lühema maa läbimiseks kõndimine või ratta kasutamine õhu säästmisele kaasa.
Õhusaaste moodustavad looduslikud ja inimtekkelised atmosfääris olevad gaasilised, tahked ja vedelad osakesed, millest avalduv mõju võib olla kahjulik inimese tervisele, keskkonnale, varale ja kutsuda esile pikaajalisi kahjulikke tagajärgi.
Üks viis happevihmade vähendamiseks on energia tootmine fossiilkütuseid kasutamata. Selle asemel saavad inimesed kasutada taastuvaid energiaallikaid, näiteks päikese- ja tuuleenergiat. Taastuvad energiaallikad aitavad vähendada happevihmasid, kuna need tekitavad palju vähem reostust.
Happevihmad tekivad kui vabrikutest õhku paiskunud väävli- ja lämmastikühendid ühinevad õhus oleva niiskusega. Kui hakkab sadama vihma, siis tekkinud happed langevad tagasi Maale.
Happesademed kahjustavad mulda, metsi, veekogude elustikku ja kultuuriväärtusi.
Globaalset soojenemist aitaks aeglustada taastuvenergia kasutamine, metsade kaitsmine ning alternatiivkütuste leidmine ja kasutamine.
Lisan põhjaliku ja illustratiivse YouTube'i video, mis ei selgita ainult kliima soojenemist, vaid puudutab ka teisi globaalseid keskkonna probleeme, sest paljud neist on omavahel seotud.
Globaalne soojenemine on maapinnalähedase atmosfääri ja ookeanide keskmise temperatuuri tõus. Kliima soojenemist põhjustab süsihappegaasi hulga suurenemine õhus. Süsihappegaasi kiht laseb Päikese soojuskiirguse läbi aga takistab selle tagasikiirgumist. Süsihappegaasi hulga suurenemise põhjuseks on kasvuhoonegaaside suurenenud kontsentratsioon atmosfääris, mis on põhjustatud peamiselt inimtegevusest nagu fossiilkütuste põletamine, metsade hävitamine ja põllumajandus.
Mõned kõige ohtlikumad gaasid on freoonid (klorofluorosüsivesinikud), halogeenitud süsivesinikud, metüülbromiid ja dilämmastikoksiid - nende kasutamist tuleks vältida. Lisaks aitaks kaasa fossiilkütuste väiksem tarbimine.
Kõike elusat Maal (inimesed, taimed, loomad) kaitseb Päikeselt tuleva ohtliku kiirguse eest osoonikht. Osoonikihi paksus on 3 millimeetrit ning see asub 10-50 kilomeetri kõrgusel. Mõned keemilised ühendid põhjustavad selle kaitsva kihi hõrenemist ja ohtliku kiirguse jõudmise Maale.
Taastuvenergia vähendab meie vajadust uute ressursside järele. Päikesepaneelide või tuuleenergia kasutamine võib oluliselt vähendada meie sõltuvust maagaasist ja vähendada aja jooksul ressursside ammendumist.
Ressursside ammendumist on mitut tüüpi, tuntumad neist on põhjaveekihi ammendumine, metsade hävitamine, fossiilkütuste ja mineraalide kaevandamine, ressursside reostamine või saastumine, raiutud ja põlenud põllumajandustavad, pinnase erosioon ning liigtarbimine, maavarade liigne või tarbetu kasutamine ressursse.
Metsa hävimist aitaks peatada parem planeerimine, kuidas puitu kasutada, paberi taaskasutamine, uute metsade istutamine ja alternatiivkütuste kasutamine.
Puude ja muu taimestiku kadumine võib põhjustada kliimamuutusi, kõrbestumist, pinnase erosiooni, üleujutusi, suurendada kasvuhoonegaaside sisaldust atmosfääris ja tähendada põlisrahvaste jaoks palju probleeme.
Ülerahvastuse saame peatada, vähendades sündide arvu drastiliselt kogu maailmas. Ülerahvastatus ei vähene enne, kui keskmine sündimus ei lange maailmas alla kahe lapse naise kohta. Ja mida rohkem sündimus langeb, seda varem jõuab inimkond tõeliselt jätkusuutliku rahvastiku tasemeni.
Maailmas elab üle seitsme miljardi inimese ja maailma rahvastiku arv kasvab kiiresti. Rahvaarvu kiire kasv toob kaasa loodusvarade suurema kasutamise, toidu- ja veepuuduse. Lisaks on ülerahvastatus seotud negatiivsete keskkonna- ja majandustulemustega, mis ulatuvad ülepõllunduse, metsade hävitamise ja veereostuse mõjust eutrofeerumise ja globaalse soojenemiseni.
