19. sajandi teisel poolel tugevdas Preisimaa oma positsiooni Euroopas, võites mitmeid tähtsaid lahinguid ja sõdu. Preisi juhtimisel ühendati Saksamaa, mis tekitas suurt muret Prantsusmaal ja Austrias.
Bismarcki jõupoliitika viiski 1866. aastal Preisimaa sõjani Austriaga. Mõned nädalad pärast sõja puhkemist toimus toimus Böömimaal otsustav Königgrätzi lahing, milles Austria sai hävitavalt lüüa. Saksa Liit saadeti laiali ja peale seda moodustas Bismarck 1867. aastal Põhja-Saksa Liidu.
Otto von Bismarck
Otto von Bismarck oli Saksa poliitik, esimene Saksamaa riigikantsler. Ta suurimaks teeneks peetakse Saksamaa ühendamist.
Preisimaa esiletõus
Pärast 1848. aasta revolutsiooni allasurumist taastati Saksa Liit revolutsioonieelsel kujul Austria juhtimisel. See oli Preisimaale alandav, sest sõjaliselt ja majanduslikult oli ta selleks ajaks juba Austriast üle. Rajati Saksa tolliliit. 1849. aastal võttis Preisimaa eesmärgiks ühendada Saksa riigikesed Preisi valitsuse alla. Austria, Venemaa ja Prantsusmaa olid selle vastu.
Riigikord
Põhja-Saksa Liidu põhikirja alusel koostatud ühinenud Saksamaa põhiseadus ei jätnud keisrile palju võimu. Tegelik riigivalitsemine läks riigikantsleri kätte. Seadusandlik võim oli kahekojalisel parlamendil. Keiser ega kantsler ei pidanud rahva esindajate ees aru andma ega nende tahtega arvestama. Saksa keisririik jäi riikide liiduks. Ühendatud Saksamaa pealinnaks kuulutati Preisimaa keskus Berliin.
Saksa keisririigi väljakuulutamine
Prantsuse-Preisi sõja võit oli ühendanud kogu Saksamaa Preisimaa kontrolli alla. Rahvas oli vaimustuses sellest. Juba sõja alguses räägiti ühtse riigi loomisest. Jaanuaris 1871 kuulutati Wilhelm I Versailles' lossi kuulsas peeglisaalis ühendatud Saksamaa keisriks.
Prantsuse-Preisi sõda
Pärast võitu Austria üle jälgis kogu Euroopa Preisimaa tugevnemist üha suureneva murega. Kõige enam häiris see Prantsusmaad, kes püüdis Saksa alade ühendamist takistada. Juulis 1870 kuulutas Prantsusmaa Preisimaale sõja. Kogu Saksamaa, isegi Lõuna-Saksa riigid, kes ei kuulunud Põhja-Saksa Liitu otsustasid anda oma sõjajõud Preisi ülemjuhatuse käsutusse. Prantsusmaa keiser Napoleon III langes preislaste kätte vangi. Sõja kaotanud Prantsusmaa pidi maksma Preisimaale suurt sõjahüvitist ja loovutama osa piiriäärseid territooriume. Keisrivõimu hävingu järel loodi Prantsusmaal presidentaalne vabariik.
