Categorías: Todo

por Roland-Andreas Pärn hace 1 año

92

Demokraatlik valitsemine

Demokraatlik valitsemine hõlmab valimisi, mille kaudu kodanikud valivad oma esindajad nii riiklikul kui ka kohalikul tasandil, et otsustada ühiskondlike küsimuste üle. Valimistele kehtivad teatud nõuded, sealhulgas vaba konkurents, üldisus, võrdsus ja salajasus.

Demokraatlik valitsemine

Demokraatlik valitsemine

Valimised

Otsus
Valimistel kodanikud valivad oma esindajad riiklikul või kohalikul tasandil ühiskondlike küsimuste üle otsustama

Etapid 1.Valimiste ettevalmistus (korralised, erakorralised) 2.Valimiskampaania (saadikukandidaatide registreerimine ja valimisprogrammi tutvustus) 3.Hääletamine 4.Häälte lugemine ( saadikukohtade ehk mandaatide jagamine kogutud valijahäälte alusel)

Proportsionaalne valimissüsteem ehk enamusvalimine ♦Riik on jagatud mitmemandaadilisteks ringkondadeks Kasutatakse avatud ja suletud nimekirju ♦Vaja on ületada valimiskünnis ♦Parlamendis on esindatud mitu erakonda ja moodustada tuleb koalitsioonivalitsused

Enamusvalimiste süsteem ehk majoritaarsüsteem ♦Parlamendikoha saab enamiku hääli kogunudkandidaat ♦Iseloomulikuks osaks on ühemandaadilised ringkonnad

Absoluutse häälteenamusega süsteem- valimisvõidu annab ringkonnas kogutud 50% + 1 hääli

Lihthäälteenamusega süsteem- kõige rohkem hääli kogunud kandidaat võidab

Mõjud 1.Inimeste majanduslik seis 2.Seotus teatud piirkonna, majandussektori (nt põllumajandusega) või kirikuga 3.Suhtumine erakonna programmi ja ideoloogiasse 4.Suhtumine teatud konkreetsesse probleemi 5.Massimeedia mõju 6.Perekonnatraditsioonid ja isiklik kogemus 7.Positiivne või negatiivne suhtumine teatud poliitikutesse 8.Otsuse tegemise hetk

Nõuded 1.Vaba konkurents – kõigil hääleõiguslikel kodanikel on õigus hääletada ja võrdsetel tingimustel valimistel kandideerida 2.Valimiste üldisus – hääletusõigus peab olema piisavalt lai, hõlmamaks võimalikult suurt osa ühiskonnast 3.Valimiste ühetaolisus ehk võrdsus – kõigil häältel on võrdne kaal 4.Valimiste salajasus – hääletaja otsus on tema südametunnistuse küsimus

Eesmärk 1.Tagada võimu regulaarne (korralistel valimistel) ja seaduspärane vahetumine 2.Valimised näitavad rahva usaldust või usaldamatust senise valitsuse poliitika suhtes 3.Läbi valimistulemuste vahendatakse võimudele kodanike nõudmised 4.Harida inimesi kampaaniaperioodil

Referendumil langetab kodanikkond üldisel hääletusel konkreetse otsuse ühiskondlikult olulises küsimuses

Tunnused: 1.vabade valimiste korraldamine 2.Enamuse võimu teostamine 3.Vähemuse õiguste austamine 4.Põhiseadusel rajanev riigivõim 5.Kontroll võimude tegevuse üle 6.Valitsusväliste organisatsioonide tegevus