por Anne Krull hace 1 mes
25
Ver más
Tuletatud ühikud on füüsikalisteks suurusteks, mis on määratletud põhiühikute kaudu suurustevaheliste seoste abil. Need suurused sõltuvad otseselt põhiühikute mõõtmistest ja nende seostest omavahel ning neid saab arvutada või tuletada põhiühikute kombineerimisel.
Ühik: kuupmeeter tunnis (m³/h)
Erialane näide: küttesüsteemi veevooluhulk
Tähis ja arvväärtus: Q = 2 m³/h
Arvutusvalem: Q = V / t, kus
Vooluhulka saab mõõta otse voolumõõturitega, näiteks turbiinivoolumõõtur või ultraheli voolumõõtur.
Ühik: kilovatt-tund (kWh)
Erialane näide: päevane energiakulu maja kütmiseks
E = 24 kWh
Arvutusvalem: E = P ⋅ t, kus
Energiakulu saab mõõta energiatarbe mõõtjaga (näiteks elektriarvesti), mis summeerib tarbitud energia teatud ajavahemiku jooksul.
Ühik: vatt (W)
Erialane näide: kütteseadme võimsus P = 2000 W (2 kW)
Arvutusvalem: P = A / Δt, kus
Võimsust saab mõõta vahetult kasutades elektriarvestit või võimsusmõõtjat (vattmeeter), mis mõõdab seadme energiatarvet ajaühikus.
Ühik: kilogramm kuupmeetri kohta (kg/m³)
Erialane näide: küttesüsteemi vee tihedus ρ = 1000 kg/m³
Arvutusvalem: ρ = m / V, kus
Tihedust saab mõõta vahetult kasutades areomeetrit või püknomeetrit.
Ühik: kraad tselsius (°C)
Erialane näide: radiaatori temperatuur t = 75 °C
Arvutusvalem: t [°C] = T[K] - 273.15, kus
Temperatuuri saab mõõta vahetult, kasutades termomeetrit.
Ühik: bar (bar)
Erialane näide: küttekontuuri rõhk p = 1.5 bar
Arvutusvalem: p = F / S, kus
Rõhku saab mõõta otse manomeetri või rõhuanduriga
Ühik: vatt ruutmeetri ja kelvini kohta (W/m²·K)
Erialane näide: soojusülekande koefitsient radiaatoris U = 50 W/m²·K
Arvutusvalem: Q = U ⋅ A ⋅ ΔT, kus
Soojusülekannet mõõdetakse tihti kaudselt, kasutades soojuskaamerat ja temperatuuriandureid, et määrata temperatuuri muutus ja soojushulk pindala ja ajaühiku kohta.
Ühik: joule kilogrammi ja kelvini kohta (J/kg·K)
Erialane näide: radiaatori soojusmahtuvus
Tähis ja arvväärtus: C = 900 J/kg·K
Arvutusvalem: C = Q / (m ⋅ ΔT), kus
Soojusmahtuvust mõõdetakse tavaliselt kaudselt, määrates kindla energia (soojushulga) ja temperatuuri muutuse ning arvutades seejärel mahtuvuse.
Ühik: vatt meetri ja kelvini kohta (W/m·K)
Erialane näide: isolatsioonimaterjali soojusjuhtivus λ = 0.035 W/m·K
Arvutusvalem: Q = (λ ⋅ S ⋅ ΔT) / d, kus
Soojusjuhtivust mõõdetakse tihti kaudselt, kasutades temperatuuri erinevust ja soojusülekande valemeid.
Ühik: vatt ruutmeetri kohta (W/m²)
Erialane näide: põrandakütte võimsus P = 100 W/m²
Arvutusvalem: P = Q / S, kus
Küttevõimsust ruutmeetri kohta mõõdetakse kaudselt, mõõtes kogu võimsust ja jaotades selle pindala peale.
Ühik: joule [J]
Erialane näide: soojushulk, mida küttesüsteem annab välja Q = 7200 kJ (1 kWh = 3600 kJ)
Arvutusvalem: Q = m ⋅ c ⋅ ΔT, kus
Soojushulka mõõdetakse tavaliselt kaudselt, kasutades temperatuuri ja soojusmahtuvuse andmeid, et arvutada soojusülekanne.
Ühik: kuupmeeter (m³)
Erialane näide: küttesüsteemi paagi ruumala V = 0.5 m³
Arvutusvalem: V = l ⋅ w ⋅ h, kus
Vedelike ruumala saab mõõta vahetult kasutades mõõtsilindrit.
Ühik: ruutmeeter (m²)
Erialane näide: radiaatori pindala S = 2 m²
Arvutusvalem: A = l ⋅ w, kus
Pindala saab mõõta vahetult kasutades graafikapaberit ja plaanimeetodit: Kasutatakse pindala arvutamiseks graafikapaberile joonistatud kujutistelt või kaartidelt.
