Islam ja kristlus
KRISTLUS
Katarlus
Katoliku kirik sai jagu katarlusest ristisõjaga (1208-1229), teda toetasid Prantsusmaa kuningas ja Prantsusmaa põhjaosa aadlikud.
Katarlus lõi uue kirikuorganisatsiooni koos oma vaimulike ja rituaalidega.
Katarite arvates on hea ja kuri jumal võrdse tugevusega, kogu maine ilm on kurja jumala looming.
12.-13. sajandil sündinud ketserlik liikumine.
Ketserlus
Võitlus ketserlusega aitas välja kujundada katoliiklikud usunormid.
Katoliku kirik kuulutuas teisitimõtlejad ketseriteks ja võttis nendega võitlemiseks kasutusele jõu.
13.-14. sajandi vahetuseks sai kirik oma vastastest jagu
13. sajandil loodi selleks inkvisitsioon.
Kõrgkeskajal tekkis mitmeid usuliikumisi, mis olid katoliku kiriku suhtes kriitilised.
Keskaegsesse usuelu keskmeks olid jumalateenistused, ent selle kõrval hakati üha enam tähtsustama isiklikku usulist pühendumist.
Kerjusmungaordud
Frantsisklaste ja dominiiklaste kloostrid tegelesid linnaelanikele ja -elule omaste probleemidega.
Dominiiklased lid tihedalt seotud ketserite vastu peetava võitlusega.
Dominiiklaste ordule pani aluse Dominicuse juhitud jutlustajate rühm.
Frantsiskaani ordu, sai alguse Põhja-Itaalia Assisi linna kaupmehe poja Franciscuse ümber kogunenud vendadest.
Nende soov oli levitada alandlikkuse ja vaesuse sõnumit, tegid seda jutlustamise ja kerjamisega.
Kirikureform
12. sajandil reformi mõjul asutati mungardusid. Olulisim on tsistertslaste ordu.
Tänu annetustele ja uute põlluharimisviiside oskuslikule kasutamisele said tsistertslaste kloostritest majanduskeskused ning ordu rikastus kiiresti.
Vaimulikele kehtestati abielukeeld, samuti võideldi vaimulike ametite müümise vastu.
Reformiga nõuti vaimulikelt tagasipöördumist kristluse algaegade lihtsuse ja vaesuse juurde.
Reformijate eesmärgiks oli ka kiriku ideeline uuendamine ja puhastamine.
Gregorius VIII, tema eesmärk oli suurendada kiriku sõltumatust ilmalikest valitsejatest.
Patt
Kergemad patud
Peale lunastamist arvati minevat igavesse ellu ehk paradiisi.
Saab lunastada.
Surmapatud
Usuti, et kes surevad surmapatuga lähevad põrgusse.
Uhkus, ahnus, kiimalisus, kadedus, aplus, viha, laisku
Kirikuriik
Constantinuse kingitus.
8. sajandil loodi paavsti kantseleis üks ajaloo tuntumaid võltsürikuid, keiser Constantinus I olevat 4 .sajandil andnud paavstidele Rooma riigi lääneosas vaimuliku ja ilmaliku võimu.
Alles 15. sajand tõestati, et tegu on võltsinguga, katoliku kirik möönis seda lõplikult alles 19. sajandil.
756. aastal sündis tänu paavsti ja frankide valitseja Pippin Lühikese liidule, paavstile kuulus ilmalik ja vaimulik võim.
Kloostrite rajamine
Püha Benedictuse reegel, võrdles mungaelu talupoegade eluga, nõudis kloostrielanikelt kuulekust, vaesust ja karskust.
Kehtestas munkadele päevaplaani, sisaldas vaimulikku ehk palvetamist, vaimset ehk lugemist ja raamtute ümberkirjutamist, kehalist.
Kloostrite juurde kuulusid põllu- ja karjamaad, käsi- ja pagaritöökojad, veski, kalatiigid jne.
5.-6.sajandil algas Euroopas kloostrite massiline rajamine. Kloostrid olid siis ka haridus- ja kultuurikeskused.
Tähtsad kohal olid kloostrid, kus elasid mungad.
Kirikuorganisatsioon
Paavstide autoriteet hakkas kasvama pärast Frangi riigi valitsejatega sõlmitud liite.
Kirikupead olid paavstid, kes pidasid end Püha Peetruse järglaseks.
Kristlik maailm jagati piiskopkondadeks.
Usk ja kirik varakeskajal
5.-6.sajandil lid Euroopas levinud ka teised usuvoolud.
manihheism
arianism
Siis oli kristlus pigem linnareligioon, maaelanikke puudutas ristiuks algul vähe.
Katoliku kirik osales aktiivselt ühiskonnaelus ja valitsemises.
NAINE KESKAEGSES MAAILMAS
Keskajal oli raske ette kujutada naise ühiskondlikku rolli väljaspool perekonda ja abielu.
Kodust väljaspool töötavate, ringirändavate või kloostritest ja kirikutest sõltumatult usuelu harrastavate naiste maine oli kergesti haavatav.
Levinud arusaama kohaselt oli eeskätt naine süüdi pärispatus ning teda pidi valitsema mees.
Naise ülesandeks oli ka laste kasvatamine.
Enne 40-aastaseks saamist oli naine olnud enamasti pool abieluajast rase.
Naiste majanduslik roll oli siiski arvestatav.
Kaupmehenaised juhtisid abikaasa äraolekul äri.
Naise tööpanus maaharijate seas oli mehe omaga päris võrdne.
Abiellumisel anti pruudile kaasavara, aga ta jäeti hiljem ilma perekonna ülejäänud pärandusest.
Keskaja ühiskondlikes kategooriates naisel omaette kohta ei olnud, tema positsiooni määratlesid tema sugu, suhe perekonnaga ning ühiskondlik staatus.
ISLAM
Islami kultuur
Medrese
Sellel on nelinurkne piklik õu, mida ümbritsevad kahekordsed ehitised.
Ühendab endas mošee ja teoloogilise õppeasutuse.
Mošee
Pinke pole, sest Jumala ees seistakse või kummardutakse.
Hoone, mis on mõeldud palvetamiseks.
Elusolendeid meeleldi ei kujutata, hirm ebajumalate ees ja usk, et vaid Jumalal on õigus elusolendeid luua.
Kasutati geomeetrilisi ja taimornamente.
Religiosse sisuga kirjanduse kõrvale tekkis ka ilmalik kirjandus, populaarne on araabia- ja pärsiakeelne armastusluule.
Islami müstikud kasutasid oma luuletustes Jumalast rääkides armastusluulest leanatud kujundeid.
Kalligraafiat kasutati tarbeesemetel ja hoonete seintel, usuti, et see toob hoonetes elavatele inimestele Jumala õnnistuse.
Islam ületades Araabia poolsaare piirid, levis esmalt Lähis-Idas ja Iraanis, kohad kus oli pikaaegselt olnud kõrgkultuur.
Arabesk
Euroopa kunstis hakkas see levima eriti renessansiajastul.
Eeskuju pärineb Väike-Aasia hellenistlikust kunstist ja see arendati islami kunstis.
Fantaasiarikkad põimuvatest taimelehtedest ja -väätidest moodustuvad pinnakaunistused.
Mošeed
Cordoba mošee
Umaijaadide tähtsaim mälestusmärk Hispaanias.
Kairuani suur mošee
Üks vanemaid islami pühakodasid, rajatud 670. aastal.
Tuneesias.
Reedemošee
Peetakse reedesel keskpäevapalvused ka jutlust.
Jeruusalemma Kaljumošee
Kuulub islami peamiste pühapaikade hulka.
Muhamed olevat alustanud oma öist rännakut taevasse.
Asub kalju kohal millel Aabraham pidi ohverdama oma poja.
Meka Suur mošee
Koraani järgi on see Jumala loomistöö alguspunkt ja maailma kese.
Prohveti Muhammedi korraldusel palvetavad kõik moslemid üle maailma Kaaba templi suunas.
Kalifaat
661. aastal jagunes Islami kogukond sunniitideks ja šiiitideks.
Samal ajal viis eelmise kaliifi kukutanud ja Umaijaadide dünastia rajanud valitsja pealinna Damaskusesse.
9.-10. sajandil hakkas ka Umaijaadide võimu all olev Hispaanias kalifaat nõrgenema, jagunes väikesteks osadeks, olulisim oli Fatimiidide kalifaat.
750. aastal kukutati Umaijaadide võim Abbassiidide poolt, kalifiidi pealinnaks sai Bagdad.
Alistatud, kes tunnistasid ainujumalat võisid jääda oma usku, kuid pidid maksma makse, moslemid olid sellest vabastatud.
Riigi eri piirkondi valitsesid kaliifi nimel emiirid.
Vallutatud aladel muutus islami usund valitsevaks usundiks ning paljudes kohtadest toimus üleminek araabia keelele.
Alustati püha sõda ehk džihaadi ning sellega levitati islami usku.
Muhamedi järglaseks valiti kaliif, riiki hakati kutsuma kalifaadiks, pealinnaks Mediina.
Koraan
Koraan annan teada Jumala tahtest, koraani peetakse Jumala enese sõnaks.
7. saj koraani uus ametlik tekst, mis kehtib tänini.
Koosneb 114 peatükist, reastatud pikkuse järgi.
Pärimuse järgi koostati Muhamedile osakssaanud ilmutust, islami pühakirja ehk koraani.
Islami teke
Muhamed suri 632. aastal, selleks ajaks olid islami omaks võtnud kõik araabia hõimud, kes tunnistasid teda ühtlasi oma poliitilise juhina.
Moslemid vallutasid Meka 630. aastal, see oli nende väärtuslikuim pühapaik.
Muhamedist sai Mediina linna juht ja sinna koondusid moslemid Araabia poolsaarelt.
Allahi prohveti õpetusse suhtusid mekalased tõrksalt ning Muhamed lahkus poolehoidjatega Mediinasse. See sündmus on aluseks islami ajaarvamine.
7. sajandi alguses kuulutas Meka kaupmees Muhamed ainsat Jumalat tunnustavat usundit.
Allah oli enne islamit araablaste taevajumal, araablased ei uskunud surmajärgsesse ellu.
Araablaste usund oli polüteistlik, austati jumalaid, pühasid puusi, kive ja allikaid.
Muhamed
40-aastaselt ilmutas talle end Jumala saadik, kes käskis tal Jumala prohvetina hakata kuulutama usku Allahisse.
Tegeles väiksest saadik kaubanduses ja peale lesega abiellumist sai temast edukas kaupmees.
Mekas sündinud 570. aastal, teda kasvatas vanaisa.
Islam- antiikkultuuri talletaja ja vahendaja
Paljud araabia päritoluga sõnad on kasutusel Euroopa keeltes.
Hakati kreeka autorite teoseid tõlkima araabia keelde.
Islami kultuur oli kaua antiikkultuuri vahendaja Lääne-Euroopale.
Ibn Sina
"Arstiteaduse kaanon" oli Euroopa ülikoolides ja praktilises meditsiinis kasutusel 17.-18. sajandini.
16.a oli ta alustanud meditsiiniõpinguid ja 18.a tunnistatud ta täieõiguslikuks arstiks.
240 säilinud teost.
"Pääsemise raamat", "Tarkuseraamat", "Tervekssaamise raamat".
Levitas antiikfilosoofide pärandit araablaste, hiljem teoste tõlgete kaudu ka eurooplaste hulgas.
Täiendas Aristotelese loogikat, füüsikat, arendas välja oma uusplantonismist mõjutatud filosoofia ja populariseeris loodusteaduslikke ja matemaatilisi teadmisi.
Pärsia rahvusest filosoof, arstiteadlane ja luuletaja. Latiniseeritud nimega Avicenna (980-1037)
Euroopa teadust enim mõjutanud islami õpetlane
