Söömine ja joomine

Ver más

GMO

por Elisabeth Jer

IMETAMIS ASENDID

por Johanna Kulpas

Immuunsussüsteem

por Karolyn-Kristiina Loss

Söömine ja joomine

por Kassandra Teder

Söömine ja joomine

Magu

Laste kõhud on väikesed ja seetõttu peaksid nad sööma sagedamini ja väiksemaid koguseid. Samas ei tohiks hammaste tervise seisukohast süüa üle 5 toidukorra päevas. Seega oleks ideaalne süüa 3 põhitoidukorda ning vahele1-2 väiksemat oodet.

Hambad

Hambapastat võib kasutada alles selles vanuses, kui laps oskab seda välja sülitada. Pärast sööki võib suud loputada puhta veega.

Hammaste tervise seisukohast ei tohiks olla toiduga kokkupuudet rohkem kui 5 korda päeva jooksul ( 3 põhitoidukorda, 1-2 oodet) ja toidukordade vahe peaks olema vähemalt 3 tundi.

Hammaste eest tuleb hakata hoolitsema juba enne nende lõikumist. Puhta vee ja pehme harjaga võib vaikselt harjata juba paarikuuse imiku igemeid ning seda peab kindlasti tegema hammaste lõikumisel.

Lisatoit

Vältida lisatoitu, mis sisaldab ohtralt säilitusaineid, värvaineid jm lisaaineid.

Lisatoitu võiks anda alates 6. elukuust.

Lisa- ja tavatoitude puhul on oluline tagada pakutavate toitude mitmekülgsus. Nii rinnaga toitmisel kui lisa- ja tavatoidule üleminekul võib imikutel esineda gaasivalusid või allergiat. Seetõttu võiks ( sh ema imetamise ajal) vältida või tarvitada ettevaatlikult neid toiduaineid, mille suhtes ema ise või lapse isa on olnud lapsena või on ka praegu tundlikud.

Väikelapse energiavajadus 1000-1400 kcal.

Üle 2- aastaste laste toidusoovitused on sarnased täiskasvanutele, kuid kuna nende energiavajadus on väiksem, siis on soovituslikud toidukogused proportsionaalselt väiksemad.

Lapsed kasvavad periooditi, mis tähendab, et võib oll aegu, kui laps sööb väga vähe, ning perioode, kui laps sööb rohkem.

Kui laps on väga aktiivne, peaks ta sööma rohkem.

Lapse toidumenüü koostamisel arvestada

aktiivsuse taset

kasvamise kiirust

kehamassi

sugu

Vanust

Mõni laps võib olla kehvem sööja, siis ei tohiks teha liiga pikki söögipause. Sel juhul tuleks jälgida, et ööpäevas oleks imikul kokku vähemalt 8, esimestel elupäevadel- nädalatel isegi 10-12 toidukorda päevas.

Imik peaks saama süüa nii tihti, kui ta soovib. Esimestel elukuudel ligikaudu iga 2- 3 tunni järel (vajadusel ka sagedamini) ja lapse kasvades iga 3-4 tunni järel.

Neelamine

Umbes aastane laps peaks jooma tassist ja sööma lusikaga tükilist toitu, et tekiks täiskasvanule omane neelatamisemuster, kus keeletipp toetub ülemiste eeshammaste taha suulakke.

Seedimine

Lapse seedesüsteem ei ole enne pooleaastaseks saamist tahketeks toitudeks valmis.

Rinnapiim aitab vastsündinu seedesüsteemil areneda ja valmistuda üleminekuks tavatoidule.

Imetamine

Pärast iga toitmist hoida last poolpüstises asendis, et makku sattunud õhk pääseks välja. Imemise ajal neelab laps õhku, mis põhjustab kõhuvalu.

Pärast imetamist võib imik nutta ka seepärast, et ta on ikka veel näljane. Sellisel juhul tuleks imetamine vahepeal katkestada, et makku sattunud õhk välja pääseks ja seejärel jätkata toitmist.

Senikaua, kui imik saab rinnapiima, ei vaja ta lisaks isegi mitte vett, sest saab rinnapiimast nii vedeliku- kui ka söögivajaduse kätte.

Lisaks rinnapiiima kaitsvale toimele on rinnapiim, sõltuvalt ema toidust, iga kord pisut erineva maitsega, mis aitab edasises elus kaasa lapse söömisharjumuste kujundamisel erinevate maitśete aktepteerimisele.

Pudelist toitmise korral tuleb jälgida tingimusi, mis peaksid olema võimalikult lähedased loomulikule toitmisele: laps peab alalõuga ette lükkama ja tegema seda mõningase jõukuluga.

Alalõua liigutused loovad funktsionaalse ärrituse ja mõjustavad alalõua, miimiliste, mälumis- ja keele lihaste arengut.

Loomulik rinnaga toitmine on hammaste-lõualuudesüsteemi elundite ja lihaste arenguks optimaalne.

Rinnaga toitmine on oluline lapsele, sest:

toetab normaalset vaimset arengut

hilisemas elus on väiksem risk ülekaalulisusele

pakub turvatunnet

aitab tema seedekulglal välja areneda

vähendab imiku äkksurmariski

annab energiat ja vajalikke toitaineid

kaitseb haiguste ja infektsioonide eest.

Vee vajadus ööpäevas

13-18 a. 50-70 ml/kg

6-12 a 60-80 ml/kg

3-5 aastased 80-100 ml/kg

1-2 aastased lapsed 80-120 ml/kg

Imikud al. 2st elukuust 120-180 ml/kg

Organismi veevajadus sõltub ka kliimast, east, tööst, tervislikust seisundist. Laste veevajadus on aga veelgi suurem, sest neis endis on rohkem vett.

Ära kindlasti harjuta last jooma mahla, rääkimata magusatest jookidest.

Parim janukustutaja on vesi. Siirupist valmistatud morss ja mahlajoogid ei sobi pidevaks tarbimiseks ja janu kustutamiseks nii toitumise kui ka hammaste tervise seisukohalt