Tree organigram

Ver más

Kujundav hindamine

por Aivar Halapuu

Venemaa Kristina Jõgi

por Kristina Jõgi

KOOLIÕE JA LASTEAIA TERVISHOIUTÖÖTAJA ÜLESANDED

por Kätriin Laanemets

it strateegia

por Reido Joosep

PEREÕDE ESMATASANDI TERVISHOIUS

Pereõde on õe või ämmaemanda kutseharidust omav tervishoiutöötaja, kelle ülesanne on

üksikisikul, perekonnal, kogukonnal määratleda ja suurendada oma füüsilisi, vaimseid ja

sotsiaalseid võimeid sõltumata inimese soost, rassist, vanusest, keelest, religioonist,

sotsiaalsest staatusest ning tervislikust seisundist

Õendusabi osutamine ägedate haigustega patsientidele

Ägeda tervisehäirega patsiendi pöördumisel pereõe vastuvõtule on vajalik seisundi hindamine kasutades RHK – 10 sümptom (nt. R) diagnoosikoode. Seejärel patsiendi enesetunde kergendamiseks toitumise-, vedeliku tarbimise-, füüsilise koormuse ning vajadusel ravimite võtmise alaste soovituste andmine. Telefoni teel nõustatud patsiendi

kaebused ja pereõe antud soovitused tuleb dokumenteerida, et tagada teenuse

järjepidevus.

Kõige sagedamini külastatakse perearstikeskust infektsioonhaigustesse nakatumisel põhjusel. Teisel kohal on südame-ja veresoonokonna haigustega seotud kaebused.

Ülemiste hingamisteede viirusinfektsioon

Kaasub üks või mitu järgnevat sümptomit: haiglane olek, isu langus, peavalu, köha, nohu, kurguvalu, hääle kähedus, palavik.

Ägeded sooleinfektsioonid

Ägedat sooleinfektsiooni kahtlustatakse, kui patsiendil tekib äge kõhulahtisus (rooja konsistentsi muutumine ja roojamise sagenemine üle kolme korra ööpäevas) ja/või äge iiveldus/oksendamine. Äge sooleinfektsioon kulgeb sageli koos palaviku ja kõhuvaluga ning võib tüsistuda dehüdratatsiooni sündroomiga. Ägedat sooleinfektsiooni võivad põhjustada viirused (70-80%), bakterid või algloomad, samuti bakterite toksiine sisaldava toidu tarbimine (baktertoidumürgistused). Enamus ägedaid sooleinfektsioone paraneb

nädala jooksul, algloomadest põhjustatud diarröa on üldjuhul pikemaajalise kestusega.

Õendusabi kroonilistele haigetele

Krooniliste haigete hulk näitab üldist kasvutrendi. Esiteks pikeneb krooniliste haigete eluiga tänu edukale ravile ning teiseks tõuseb krooniliste haigete hulk ebatervislike (nautleva) eluviiside tõttu. Pereõe osa krooniliste haigete jälgimisel on ääretult tähtis. Krooniliste haigete jälgimiseks on välja töötatud ravijuhised, vastavalt teaduslikult põhjendatud regulaarsusele on vajalik viia

läbi uuringuid, küsitlusi aga ka meelde tuletada ravimite võtmise vajalikkust ja anda selgitusi haiguse olemuse kohta.

1. Hüpertooniat põdevad patsiendid

vastuvõtu käigus saadakse esiteks ülevaade patsiendi kaebustest, antud hetke

tervislikust seisundist ning koduse mõõtmise tulemustest (vererõhk, kehamass), kui

patsient neid teostab;

• igal vastuvõtul mõõdab pereõde patsiendi vererõhku, määrab kehamassiindeksi

(KMI) ja vööümbermõõdu ning jälgib teostatud verelipiidide väärtusi;

• korrektne tervisekaardi täitmine igakordsel patsiendi vastuvõtul (patsiendi kaebused,

vererõhu, KMI, vööümbermõõdu määramine ja muu oluline informatsiooni

ülesmärkimine (kaasaarvatud motivatsioon) eluviisi muutmisega seoses);

• teadlikkuse tõstmine erinevatest hüpertooniatõve riskifaktoritest;

• motiveerimine ja innustamine muutustele kaasaaitamiseks;

• vajaliku teabe ja oskuste andmine koduseks eneseskriininguks – õige vererõhu mõõtmine, kehamassiindeksi arvutamine ja vastavad normväärtused;

• lähedaste mõjustamine põhimõttel, et tervislik valik oleks ühtlasi kõige kergem valik;

• jälgimine, et patsient püsiks saavutatud tulemuse juures, saab toimuda koos

nõustatavaga elustiilipäeviku analüüsimise abil (mis sisaldaks toitumisepäevikut, kehalise aktiivsuse jälgimislehte ja vajadusel suitsetamispäevikut);

• saavutatud tulemuse kindlustamiseks ja võimaliku relapsi vältimiseks määrata

kindlasti järgmine kordusvisiidi aeg;

• erinevate abimaterjalide nagu infovoldikud, või muu kirjaliku materjali andmine

patsiendile;

• elustiili interventsiooniprotsess on pikaajaline tegevus, millega tegeleb meeskond, kuhu kuuluvad lisaks pereõele perearst, suitsetamise loobumise kabineti spetsialist jt.

II tüübi diabeeti põdevad patsiendid

Diabeedihaige nõustamise soovitused olenemata haiguse raskusastmest

• Enesekontrolli õpetamine, enesetunde jälgimine. Kõik diabeedihaiged peavad

mõõtma oma vere suhkrunivood ja vastavad näidud fikseerima (sagedus oleneb haiguse raskusastmest).

• Toitumise õpetamine, jälgimine. Peamised küsimused patsiendile: millist toitu te sööte, kui palju te päeva jooksul sööte ja millal te sööte. Elustiilipäeviku täitmise õpetamine.

• Kehaline koormus. Vajalik on välja selgitada patsiendi igapäevane füüsiline

aktiivsus: kui palju te liigute toas, õues; millised on liikumisharjumused tervikuna (eraldi treeningud, harjutused, klubilised, perekondlikud tegevused).

Elustiilipäeviku täitmise õpetamine.

• Toimetulek stressiga. Millised on patsiendi suhted pereliikmetega, sõpradega,

töökaaslastega, tuttavatega. Millised tegevused pakuvad stressi maandavat naudingut (hobid, klubilised tegevused, teatri, kino, kontsertide, sotsiaalkeskuste külastused).

• Jalgade eest hoolitsemine.

Täiskasvanute riskide hindamine ja sõeluuringud

Koostöös perearstiga on vajalik regulaarselt (mitte vähem kui kaks korda aastas) teha nimistu analüüsi. Kirjeldatud analüüsi käigus selgitatakse välja konkreetsed nimistu patsiendid, keda on vajalik kas soo, vanuse, kõrgenenud riskiteguri või haiguse tõttu aktiivselt vastuvõtule kutsuda. Kui on teada patsiendid, keda on vaja aktiivselt vastuvõtule kutsuda, siis on mõistlik kokku leppida ka eelpool kirjeldatu vastuvõtule kutsumise kord.

Pereõe roll sõeluuringute läbiviimisel: -saab naisi tevitada uuringutel osalemise vajalikkusest, samuti kontrollida kutse saatmist sihtkohta -pereõde saab kontrollida ja ära märkida koostöös Haigekassaga andmebaasis naised, keda on uuringutele kutsutud ning patsientide vastuvõtus antud teemale tähelepanu pöörata -pereõde õpetab patsientidele rindade enesekontrolli -pereõde tuletab regulaarselt meelde, et naised peavad käima günekoloogilises kontrollis

Igal aastal diagnoositakse Eestis umbes 600 uut rinnavähki ja teine 600 juhtu naiste suguelunditel paiknevat pahaloomulist kasvajat. Rinnavähki on võimalik avastada mammograafilise uuringuga varajases staadiumis, kui veel puuduvad kaebused ja haiguse sümptomid. Emakakaelavähki on võimalik avastada juba vähieelsetes seisundites (PAPtest), mille õigeaegse ravi korral vähki ei tekigi.

Riskirühmad, kellele peab pereõde tähelepanu pöörama ning igakülgselt nõustama: -ülekaalulisus -düslipideemia -vähese kehalise aktiivsusega inimesed -aktiivsed ja passiivsed suitsetajad -alkoholi liigtarbijad -mõnuainete tarbijad -ülemäärases stressis olevad inimesed -vägivald

Eakad: -preventiivne geriaatria-eesmärk säilitada vanemas eas sotsiaalne roll ja tegutsemisvõime -sagedased sümptomid ja terviseprobleemid (väsimus, jõuetus, kognitiivsed ja tunnetuslikud häired)

Ennetava tegevuse tähendus ja tähtsus eakatel kipub kohati jääma unarusse, kuna põhitähelepanu nõuavad haiged eakad, kes ka kahtlemata vajavad nõustamist kuidas oma tervist säilitada. Kinnitust on leidnud, et ennetav tegevus eakate puhul on vähemalt sama efektiivne kui noorematel – toitumise, kehalise aktiivsuse ja riskide vältimise nõustamine, gripi-, pneumokoki- ja teetanuse-/difteeriavastane immuniseerimine ning sotsiaalse osaluse tagamine on osutunud kõige tulemuslikumaks eakate tervisenäitajate parendamisel. Sekundaarne profülaktika ehk haiguste varajane avastamine peaks eakatel

hõlmama eelkõige järgmisi probleeme: nägemise halvenemine, kuulmise halvenemine, dementsus, depressioon, pahaloomulised kasvajad, hüpertensioon, luu- ja liigeshaigused.

Terviseedendus erinevates vanusegruppides

Tervise edendamise ja haiguste ennetamise pikaajalised prioriteedid Eestis

• südame- veresoonkonna haiguste ennetamine ja varajane avastamine;

• pahaloomuliste kasvajate varajane avastamine;

• kodu- ja vaba aja vigastuste ja mürgistuste ennetamine;

• alkoholi tarbimisest põhjustatud tervisekahjustuste ennetamine;

• laste tervislikule arengule suunatud tegevus

1. Lapsed Tervist edendavad sekkumised on suunatud selleks, et: -luua lastele tervislik ja turvaline psühhosotsiaalne ning füüsiline keskkond -parandada laste vajadustest lähtuvalt tervishoiu- ja sotsiaalteenuste kättesaadavust -suurendada/parandada teadmisi ja oskusi tervislikust eluviisist ning motiveerida -võimestada sihtgruppi (harivad sekkumised erinevate meetodite abil) -koostöös perearsti meeskonnaga selgitab pereõde välja lapse kuulumise erinevatesse riskirühmadesse ja tegeleb sellest lähtuvalt tervise ja heaolu edendamisega

Pereõe koduvisiidi eesmärgid on hinnata: -lapsevanemate valmidust ja toimetulekut vastsündinuga -võimalikud riskitegurid lapse arengukeskkonnas ennetamaks võimalikke ohte lapse tervisele -vastsündinu tervisliku seisundi hindamine

Pereõe koduvisiidil nõustatakse lapsevanemaid järgmistel teemadel: -naba hooldus -rahhiidi profülaktika -imiku hooldamise põhitõed -rinnaga toitmise tehnika kontroll ning nõustamine -imiku soovitatav magamisasend

Seoses kõrge traumatismiga on vajalik nõustada õnnetuste osas: -imiku hooldus- ja magamiskohaga seotud ohud (lämbumine, kukkumine) -põletus kuuma vannivee, joogi ja toiduga -ülekuumenemis- ja allajahtumisohud -maosisu aspiratsiooni vältimine -turvahäll autosõidul, lapsevankril pidurite kasutamine

Terviseedendus ja riskirühmad pereõe töös

Tervisedendus on laiaulatuslik sotsiaalne ja poliitiline protsess, mis hõlmab üksikisiku oskused ja suutlikkuse, suunates need tegevusele, mis soodustab sotsiaalsete, keskkonna ja majanduslike tingimuste muutmist, mis omakorda leevendaksid nende võimalikust koosmõjust tekkivat negatiivset toimet rahva tervisele.

Terviseharitus- hõlmab tunnetuslikke ja sotsiaalseid oskusi, mis määravad üksikisiku motivatsiooni ja võime kätte saada, mõista ja kasutada infot mille abil võiks ta edendada ja säilitada enda tervist

Tervisekaitse- käsitleb vahendeid ja abinõusid elanikkonna tervise halvenemise vältimiseks ning on suunatud tervisele ohutu füüsilise,keemilise ja bioloogilise keskkonna tagamisele

Tervisekasvatus- teadlikult loodud võimalused õppimiseks, millesse kaasatakse erinevaid kommunikatsioonivorme, sooviga parandada terviseharitust

Tervise determinandid- rida isiklikke,majanduslikke ja keskkonna tegureid, mis määravad üksikisiku ja elanikkonna terviseseisundi

Patsiente tuleb sageli nõistada eluviisi muutmise osas, mida hinnatakse transteoreetilise mudeliga, mis kirjeldab ja selgitab käitumisviisi muutmisega kaasnevate erinevate staadiumite vahetumise protsessi.

Eduka intervetsiooniprotsessi elemendid: -sekkumistegevust senisesse eluviisi mõjutab patsiendi sugu, vanus, pereanamnees, riskitegurid ja kaasuvad haigused 1. Ettevalmistav staadium -nõustatava motivatsioon on eluviisi muutmisel olulise tähtsusega ja mõjutab nõustatava-nõustaja vahelist suhet 2. Motiveeriv vestlus 3. Aktiivse tegevuse staadium 4. Toetav staadium

Pereõe enesearendamine

Läbi koolituste ja erialakirjanduse on võimalik olla teadlik erinevatest muutustest ning võtta kasutusele tõhusamaid õendusabi meetodeid.

Koolitus on lahutamatu osa pereõe tööst. Perearstid, kes on sageli ka tööandjad oma pereõdedele, peavad võimaldama pereõdedel koolitustel osaleda. Soovitatav on arenguvestluste raames, tihedas koostöös paika panna koolituste kava kord aastas või ka pikemas perspektiivis arvestades pereõe soovi omandada kõrgharidust või spetsialiseeruda terviseõeks.

Pereõel on kohustus osaleda erialastel koolitustel aasa jooksul 60 tunni ulatuses.

Pereõdede koolitus loob eeldused töö laiahaardelisusele ja koordineeritakse nagu tööjuhendis kehtestatud: -toetab pereõe erialast arengut -on seotud tervise edendamise ja säilitsmise väärtustega, individuaalse lähenemisega ja holistliku maailmavaatega -keskendub pereõdede ettevalmistamisele koostööks teiste tervishoiutöötajate ja organisatsioonidega, tegutsemas multiprofessionaalses meeskonnas ning partnerlussuhete patsiendi, tema perekonna ja teiste gruppidega -soodustab pereõdede edasist arengut ja elukestvat õpet, mis on olulised nende kvalifikatsiooni ja kompententsuse säilitamisel ja arendamisel -parandab ja täiendab pereõdede suhtlemisoskust -õpetab,kuidas vältida ,,läbipõlemist" -annab pereõdedele valmiduse tõenduspõhise õendusabi osutamiseks elanikkonnale

Meeskonnatöö korraldus ja koostöövõrgustik

Enamasti piisab terviseprobleemi lahendamiseks pereõe, peraarsti ja registaatrori (kliinilise assistendi) koostööst.

Tulenevalt nõudest, et perearstipraksised peavad olema tööpäeviti avatud kaheksa tundi, millest perearsti vastuvõtt 20 tundi nädalas, pereõe vastuvõtt vähemalt 10 tundi nädalas. On vajalik jagada ka ajaliselt tööd meeskonna liikmete vahel. Töökorraldus perearstipraksises tuleb fikseerida kirjalikult (töösisekorra eeskirjad, pereõe ametijuhend, pereõe tööleping).

Pereõe koostöövõrgustikku kuuluvad: -patsientide perekonnad -registaator -perearst -eriarstid -hooldusravi, ämmaemandus, koolitervishoid -riigiasutused: SM, TAI, EHK -haridusasutused -MTÜ-d, erialaseltsid -KOV sh. sotsiaaltöö, tervisetuba

Pereõe töö oskusnõuetes on esiplaanil koostöövalmidus, empaatilisus, vastutustundlikkus, võimelisus tegutseda patsiendi eestkostajana.

Dokumenteerimine perearstipraksises

Tervishoiuteenuste osutamiste tõendavate ja perearsti nimistut puudutavate dokumentide(endmekaitse) vormistamine.

Pereõde täidab dokumentatsiooni enda poolt läbiviidud uuringute ja protseduuride osas ning vastutab dokumenteeritud andmete õigsuse eest. Sissekanne peab olema tehtud korrektselt ning loetavalt. Oma töö dokumenteerimine on ainus tõend pereõele, et ta on patsiendile õigesti osutanud õendusabi. Kogu oma tööalase tegevuse korrektne dokumenteerimine tagab õele turvalisuse. Kui kirjutatakse üles patsiendi probleemid, eesmärgid ja saavutamise teed on igal protsessiga seotud huvipoolel võimalik seda vajadusel jälgida.

Aruannete koostamine: -aruanne ,,Laste, õpilaste ja noorukite hõlmatus immuniseerimisega" iga kvartali lõpus ja aastaaruanne -aruanne immunpreparaatide mitmedoosiliste viaalide kasutamisest tulenenud kadude arvestus aasta lõpus -aruanne gripi ja ülemiste hingamisteede ägedatetesse nakkustesse haigestumise kohta vastavalt kehtivale korrale

Pereõed peavad olema teadlikud järgmiste dokumentide vormidest: -dokumentide (mootorsõidukijuhi A, B, C ja nende alakategrooriate ning R kategooria tervisetõend; tervisetõend töökohale või edasiõppimiseks; relvaloa taotlemise tervisetõend;teatised) vormistamine -lasteaia tervisetõendid, üliõpilaste ja õpilaste tõendite vormistamine -saatekirjade täitmine ja vormistamine hooldekodesse -koostöös perearsti ja sotsiaalametiga saatekirja täitmine koduõendusteenusele -kordusretseptide väljastamine patsientidele -haigekassa arvete avamine, täitmine ja arvete lõpetamine pereõe iseseisva vastuvõtu kohta ning arve sisust aru saamine, osutatud tervishoiuteenuste kodeerimise kontrollimine -nimistu andmete kontroll (v.a ravikindlustuse kontroll), kui suu kuulub pereõe tööülesannete hulka -riikliku immuniseerimiskava alusel laste immuniseerimine ja registreerimine, sellekohase sissekande tegemine, immuniseerimispassi dokumenteerimine ning immuniseerimisandmete edastamine Tervisekaitseinspektsiooni kohalikule asutusele -immuniseerimise kõrvalnähtude dokumenteerimine ja sellekohase teabe edastamine Ravimiametile -ohtliku nakkushaiguse korral Tervisekaitseinspektsiooni kohaliku asutuse teavitamine

Õendusprobleemid

Õendusprobleem on terviseprobleem, mis teeb muret patsiendile või teda

hooldavale isikule. Õendusdiagnoos on kutsealastel teadmistel põhinev otsustus patsiendi reageeringuist olemasolevaile või võimalikele seisundi muutustele või vajadustele.

Õendusdiagnoos erineb arstlikust diagnoosist. Tuntuim õendusdiagnooside süsteem on NANDA.

Probleem on kõrvalekaldumine või erinevus selle vahel, mis peaks olema ja mis tegelikult on. Diagnoos on kokkuvõttev väide põhjusest või tuvastatud probleemist.

Õendusprobleemi lahendamiseks on vajalik järgnev informatsioon: -Milles seisneb probleem? -Kuidas patsient tõlgendab probleemi olulisust enda jaoks? -Mida probleem endast kujutab? -Millal probleem algas? -Kui kaua/sageli probleem kestab? -Millest probleem alguse saab/missugune tegur või situatsioon halvendab olukorda? -Mida(kui on) tehtud patsiendi enda/tervishoiuasutuse poolt selleks, et probleemi leevendada, ära hoida?

Õendusprobleemid reastatakse tähtsuse järjekorra alusel: a)elu ja turvalisust ohustavad probleemid b)tervist ohustavad probleemid -probleemid, mida patsient tunnistab -probleemid, mida õde näeb, kuid patsient ei pea probleemiks -heaolu ohustavad probleemid

Õendusprobleemi kodeerimiseks kasutavad pereõed hetkel Eestis kasutusel olevat RHK-10 sümptomkoode (R, Z).

Õendusabi osutamine

Õendustegevused pereõe iseseisval vastuvõtul: -tervistedendavate tegevuste läbiviimine oma patsientide seas -patsiendi juhendamine ja õpetamine -pereliikmete juhendamine ja õpetamine -patsiendi ja pereliikmete motiveerimine ja innustamine muutustele kaasaaitamiseks -patsiendi ja pereliikmete julgustamine ning toetamine -toitumisalane nõustamine ja sobiva menüü koostamine -nõustamine töö- ja elukorralduse osas -püsivate tervisehäiretega patsientide nõustamine -nõustamine patsiendi füüsilise aktiivsuse suurendamiseks -elustiili päeviku hindamine -laste(kuni 18) immuniseerimine ja läbivaatus, vaktsioonialase dokumentatsiooni nõuetekohane täitmine -tõendite väljastamine: mootorsõidukijuhi tervisetõend, tervisetõend (eelnev ja perioodiline tervisekontroll töötamiseks tegevusaladel, kus töö iseärasused võivad soodustada nakkuse levikut) -kroonilise haigusega patsiendi jälgimine ja nõustamine ravijuhiste järgi oma pädevuse piires -nina loputuse ja nuuskamise õpetamine -tervenenud patsiendi seisundi hindamine ja vajadusel tervisetõendi väljastamine -lampjalgsuse ja rühihäirete tuvastamine; võimlemise õpetamine ja juhendamine, liikumise nõustamine, vajadusel suunamine taastusravisse -ortooside, ortopeediliste ning teiste abivahendite kasutamise nõustamine, juhendamine ja õpetamine -nõustamine psühholoogilise ja psühhiaatrilise abi saamiseks -uimasti-, nikotiini-ja alkoholsõltuvuse ennetustöö, vajadusel patsiendi suunamine suitsetamisest loobumise kabinetti ja teiste spetsialistide juurde -terminaalses seisundis patsiendi lähedaste nõustamine ja õpetamine

Õendustoimingud ja haigusi ennetavate ning raviptotseduuride teostamine: -kätehügieen ja nakkustõrje perearstipraksises -immuniseerimine (vaktsineerimisdokumentatsiooni täitmine vaktsiini tegemise järgselt, juhul kui pereõde on selleks käskkirjaliselt kinnitatud) -veenivere võtmine vaakumsüsteemiga, nõelaga või süstla ning nõelaga -ravimite manustamine suukaudselt (esmaabikorras) -süstelahuste ettevalmistamine ja nende säilitamine -ravimite manustamine süstena (i/m, s/c, i/c, i/v) -haavaravi -kirurgiliste protseduuride assisteerimine, steriilse laua katmine -soojendavad/jahutavad protseduurid -esmaabi, sh. elustamine -kõrva loputamine -põie kateteriseeriminr -stoomihooldus

Pereõe poolt iseseisvalt määratavad ja sooritatavad diagnostilised uuringud: -uriini analüüsi (ka mikroalbunimuuria) tegemine testribaga -veresuhkru mõõtmine glükomeetriga -glükohempglobiini määramine -C reaktiivse valgu määramine -kolesterooli määramine -bakteriaalse analüüsi määramine tervisetõendi määramiseks -EKG tegemine -kliinilise vere määramine -profülaktilise röntgenogrammi määramine kopsudest

Tulemuste hindamine: -soovitud tulemuste(õendusplaanis püstitatud eesmärgi) võrdlemine saadud tulemustega -planeeritud õendusabi tulemuslikkuse hindamine -edasise tegevuse planeerimine ja määratlemine juhul, kui ei saavutatud soovitud tulemust -õendusprotsessi etappide kriitiline analüüs ja ümberkorralduste tegemine

Õendusabi planeerimine

Eesmärkide seadmine.

Eesmärk näitab, milliseid muutusi patsiendi käitumises või terviseseisundis tahetakse saavutada. Eesmärk suunab tegevusi ja kirjeldab, kuidas tulemusi patsiendi käitumises või terviseseisundis jälgitakse ning millise aja möödudes peab selleni jõudma (millal see olukord saavutatakse või loodetakse saavutada). Eesmärgid püstitatakse nii lähi- kui ka kaugeesmärkidena, lähtudes õendusprobleemidest.

Eesmärk: -peab olema patsiendikeskne ja esitatakse oodatava tulemusena patsiendi käitumises -sõnastatakse, täpselt, lühidalt ja konkreetselt -püstitades kasutatakse tegevust väljendavaid verbe -näidatakse täpne tegevussuund, tegevusjuhis -näidatakse ära aeg, millise aja möödudes eesmärk saavutatakse -peab andma võimaluse hinnata -peab olema saavutatav ja reaalne

Abistamismeetodid ja toetavad tegevused: -julgustamine, toetamine -vastastikune mõjutamine: õe ja patsiendi usalduslik koostöösuhe -tervisekasvatus sh. patsiendi ja tema lähedaste õpetamine, nõustamine -psüühilis-füüsilised abimeetodid -sotsiaalsed ja keskkonnaga liituvad abimeetodid

Õendusanamneesi kogumine

Õde kogub vajalikud andmed selleks, et selgitada välja patsiendi tegelikud ja võimalikud

probleemid, määratleb olemasolevad jõuvarud ning hindab ja teeb kindlaks

õendusvajadused.

Andmeid kogutakse patsiendilt, vajadusel tema lähedastelt, hooldajatelt, sotsiaaltöötajalt, õe enda tähelepanekutest ning varasematest õendusplaanidest/arsti sissekannetest.

Informatsiooni vajatakse, et

• saada üldpilt patsiendist tema probleemi lahendamiseks ja õendusplaani

koostamiseks;

• kindlaks teha patsiendi õendusvajadused;

• suhelda patsiendiga tema aktiivsel osalusel;

• kindlustada, et patsient oleks kaasatud tema vajaduste ja õendusabiga soovitud

tulemuste määratlemisse;

• kindlustada, et patsiendi probleemid, vajadused, eelistused ja tõekspidamised

(sealhulgas usulised) oleksid õendusabis esikohal;

• teha kindlaks meetodid, mille alusel saab hinnata õendusabi põhjal toimuvaid

muutusi;

vältida patsiendi tavalise enesehoolduse või tervise säilitamise tegevuse katkemisest või vahelejätmisest tulenevate probleemide ja vajaduste teket

Andmete kogumisel tuleks lähtuda järgnevatest kriteeriumidest: -andmete kogumisel luuakse konfidentsiaalne side õe ja patsiendi vahel -patsienti tuleks vaadata tervikuna -anamnees peab olema kogutud nii, et saadud andmed annaks täielikku ülevaadet patsiendi probleemi ulatusest, elustiilist, sellega seotud riskiteguritest, mis on aluseks õendusplaani koostamisele -patsienti peab julgustama olema aktiivne tema probleemi lahendamisel -vajadusel kaasata teised pereliikmed -anamneesi võttes tulevad esile õe teadmised ja oskused -süstemaatiline lähenemine suurendab kompententsi ja usaldusväärsust

Anamnees sisaldab järgmisi andmeid: -isikuandmed: sugu, vanus -elukoht, elamistingimused, sotsiaalne võrgustik -kogemused seoses varasemate haigestumistega -eluviis ja toimetulek, lähtudes 12 elamistoimigust (Roper-Logan-Tierney õendumudel) -tervishoiu- ja sotsiaalteenuste kasutamine -süstemaatiline füüsiliste ja vaimsete tegevuste määratlemine -terviseriskid, mis tulenevad ebaõigest tervisekäitumisest -toitumine -suitsetamine -kehaline aktiivsus -liigse stressi esinemine -emotsionaalse enesetunde küsimustiku täitmise läbiviimine

Õendusprotsessi rakendamine perearstipraksises:

Õendusprotsess-loogiline ja süstemaatiline viis õendustöö väljendamiseks. Õendusplaani järgi tegutsemine. Saada teavet inimese kohta, kes õendusabi vajab.

Pereõe vastuvõtule pöördumise viisid: -konsulteerimine telefonitsi ja e-maili teel -perearsti praksisesse tulemine -perearsti või mõne teise meeskonnaliikme suunamisel

Pereõe koduvisiidid on näidustatud: -vastavalt lapse jälgimise juhendile nädala jooksul peale lapse sündi -isikutele, kelle tervislik seisund ei võimalda tulla vastuvõtule -koduõendusteenuse vajaduse hindamine

Pereõenduse mõisted ja rahvusvahelised pädevusnõuded:

Õendusabi on protsess, mis toimub koostöös patsiendi/kliendi ning tema lähedastega.

Subtopic

Õendusdiagnoos paneb aluse õe poolt teostatavate sekkumiste valikul, et saavutada vajalikke tulemusi, milles õde on vastutav.

Pereõe tuumpädevused on jaotatud kolme kategooriasse: I osa kirjeldab erialaseid, eetilisi ja õiguslikke nõudeid; II osa keskendub õendusabile ning III osa käsitleb pereõe profesionaalset arengut multidistsiplinaarses meeskonnatöös.