Atmosfäär

Õhu koostis

Veeaur

aerosoolid

Tahma osakesed

Argoon

0,93%

Lämmastik

78%

Hapnik

20,9%

Hingame seda

Süsihappegaas

0,04%

Atmosfääri ehitus

Supporting point

Virmalised paiknevad Termosfääris, see on kõige paksem kiht (üle 800 km), mis läheb järk-järgult üle kosmoseks, siin lendavad satelliidid.

Mesosfäär on 50 -
80 km kõrgusel.

50 km kõrguseni ulatub stratosfäär, selles kihis paikneb Osoonikiht, mis kaitseb meid UV- kiirguse eest.

Kõige maapinna lähedasem kiht on troposfäär, siin toimuvad olulisemad ilmastikunähtused.

Päike

Nähtav valgus-56%

Ultraviolettkiirgus-8%

infrapunakiirgus-36%

Kõige anam peegeldab tagasi valge pind

Kõige enam päikesekiirgust neelavad must värv ja

Antitsüklon

Antitsüklon ehk kõrgrõhkkond. Soojal poolaastal kaasneb sellega mõnikord kuumalaine ja põud, talvel aga käredam pakane ja püsivalt vaiksem ilm.

Tsüklon

(Suvi) Soojal poolaastal kaasneb sellega ilma jahenemine, talvisel poolaastal aga soojenemine ja lumesadu.

Tuultesüsteemid

Läänetuuled-on püsivad tuuled, mis on ülekaalus parasvöötmes. Nad puhuvad põhja- ja lõunapoolkera troopikapiirkondadest, kus kujuneb kõrgrõhuala, 60° laiuskraadide suunas, kus kujuneb madalrõhuala.

Idavoolud

Passaadid puhuvad ekvaatori ja 30- laiuskraadide vahel

Läänetuuled puhuvad pooliste ja 60- laiuskraadide vahel

mussononid-Mussoonide suund oleneb aastaaegadest. Eriti suurte mandrite rannikualadel võib tähele panna tuuli, mis puhuvad suvel merelt maale, talvel aga maalt merele.

briisid- merede ja suurte siseveekogude rannikul puhuv kohalik tuul. Seda põhjustab temperatuuri ööpäevane muutumine maismaa ja veepinna kohal.Briis hõlmab harilikult 10–50 km laiuse rannikuriba, tema kiirus on 1–5 m/s.

mäe ja orutuuled-Orutuul on tuul, mis puhub mägedes mööda oru nõlva alt üles.Mäetuul ehk laskuv tuul on atmosfääri horisontaalse õhurõhu erinevuste tõttu, õhumassi sunnitud ülevoolamisel mäest, selle tuulealusel nõlval tekkinud laskuv tuul.

föön-ülalt mägedest alla orgudesse puhuv kuum ja kuiv tuul.