Islam ja kristlus

ISLAM

Ibn Sina

Euroopa teadust enim mõjutanud islami õpetlane

Pärsia rahvusest filosoof, arstiteadlane ja luuletaja. Latiniseeritud nimega Avicenna (980-1037)

Täiendas Aristotelese loogikat, füüsikat, arendas välja oma uusplantonismist mõjutatud filosoofia ja populariseeris loodusteaduslikke ja matemaatilisi teadmisi.

Levitas antiikfilosoofide pärandit araablaste, hiljem teoste tõlgete kaudu ka eurooplaste hulgas.

240 säilinud teost.

"Pääsemise raamat", "Tarkuseraamat", "Tervekssaamise raamat".

16.a oli ta alustanud meditsiiniõpinguid ja 18.a tunnistatud ta täieõiguslikuks arstiks.

"Arstiteaduse kaanon" oli Euroopa ülikoolides ja praktilises meditsiinis kasutusel 17.-18. sajandini.

Islam- antiikkultuuri talletaja ja vahendaja

Islami kultuur oli kaua antiikkultuuri vahendaja Lääne-Euroopale.

Hakati kreeka autorite teoseid tõlkima araabia keelde.

Paljud araabia päritoluga sõnad on kasutusel Euroopa keeltes.

Muhamed

Mekas sündinud 570. aastal, teda kasvatas vanaisa.

Tegeles väiksest saadik kaubanduses ja peale lesega abiellumist sai temast edukas kaupmees.

40-aastaselt ilmutas talle end Jumala saadik, kes käskis tal Jumala prohvetina hakata kuulutama usku Allahisse.

Islami teke

Araablaste usund oli polüteistlik, austati jumalaid, pühasid puusi, kive ja allikaid.

Allah oli enne islamit araablaste taevajumal, araablased ei uskunud surmajärgsesse ellu.

7. sajandi alguses kuulutas Meka kaupmees Muhamed ainsat Jumalat tunnustavat usundit.

Allahi prohveti õpetusse suhtusid mekalased tõrksalt ning Muhamed lahkus poolehoidjatega Mediinasse. See sündmus on aluseks islami ajaarvamine.

Muhamedist sai Mediina linna juht ja sinna koondusid moslemid Araabia poolsaarelt.

Moslemid vallutasid Meka 630. aastal, see oli nende väärtuslikuim pühapaik.

Muhamed suri 632. aastal, selleks ajaks olid islami omaks võtnud kõik araabia hõimud, kes tunnistasid teda ühtlasi oma poliitilise juhina.

Koraan

Pärimuse järgi koostati Muhamedile osakssaanud ilmutust, islami pühakirja ehk koraani.

7. saj koraani uus ametlik tekst, mis kehtib tänini.

Koosneb 114 peatükist, reastatud pikkuse järgi.

Koraan annan teada Jumala tahtest, koraani peetakse Jumala enese sõnaks.

Kalifaat

Muhamedi järglaseks valiti kaliif, riiki hakati kutsuma kalifaadiks, pealinnaks Mediina.

Alustati püha sõda ehk džihaadi ning sellega levitati islami usku.

Alistatud, kes tunnistasid ainujumalat võisid jääda oma usku, kuid pidid maksma makse, moslemid olid sellest vabastatud.

Vallutatud aladel muutus islami usund valitsevaks usundiks ning paljudes kohtadest toimus üleminek araabia keelele.

Riigi eri piirkondi valitsesid kaliifi nimel emiirid.

661. aastal jagunes Islami kogukond sunniitideks ja šiiitideks.

Samal ajal viis eelmise kaliifi kukutanud ja Umaijaadide dünastia rajanud valitsja pealinna Damaskusesse.

750. aastal kukutati Umaijaadide võim Abbassiidide poolt, kalifiidi pealinnaks sai Bagdad.

9.-10. sajandil hakkas ka Umaijaadide võimu all olev Hispaanias kalifaat nõrgenema, jagunes väikesteks osadeks, olulisim oli Fatimiidide kalifaat.

Mošeed

Meka Suur mošee

Prohveti Muhammedi korraldusel palvetavad kõik moslemid üle maailma Kaaba templi suunas.

Koraani järgi on see Jumala loomistöö alguspunkt ja maailma kese.

Jeruusalemma Kaljumošee

Asub kalju kohal millel Aabraham pidi ohverdama oma poja.

Muhamed olevat alustanud oma öist rännakut taevasse.

Kuulub islami peamiste pühapaikade hulka.

Reedemošee

Peetakse reedesel keskpäevapalvused ka jutlust.

Kairuani suur mošee

Tuneesias.

Üks vanemaid islami pühakodasid, rajatud 670. aastal.

Cordoba mošee

Umaijaadide tähtsaim mälestusmärk Hispaanias.

Arabesk

Fantaasiarikkad põimuvatest taimelehtedest ja -väätidest moodustuvad pinnakaunistused.

Eeskuju pärineb Väike-Aasia hellenistlikust kunstist ja see arendati islami kunstis.

Euroopa kunstis hakkas see levima eriti renessansiajastul.

Islami kultuur

Islam ületades Araabia poolsaare piirid, levis esmalt Lähis-Idas ja Iraanis, kohad kus oli pikaaegselt olnud kõrgkultuur.

Kalligraafiat kasutati tarbeesemetel ja hoonete seintel, usuti, et see toob hoonetes elavatele inimestele Jumala õnnistuse.

Religiosse sisuga kirjanduse kõrvale tekkis ka ilmalik kirjandus, populaarne on araabia- ja pärsiakeelne armastusluule.

Islami müstikud kasutasid oma luuletustes Jumalast rääkides armastusluulest leanatud kujundeid.

Elusolendeid meeleldi ei kujutata, hirm ebajumalate ees ja usk, et vaid Jumalal on õigus elusolendeid luua.

Kasutati geomeetrilisi ja taimornamente.

Mošee

Hoone, mis on mõeldud palvetamiseks.

Pinke pole, sest Jumala ees seistakse või kummardutakse.

Medrese

Ühendab endas mošee ja teoloogilise õppeasutuse.

Sellel on nelinurkne piklik õu, mida ümbritsevad kahekordsed ehitised.

NAINE KESKAEGSES MAAILMAS

Keskaja ühiskondlikes kategooriates naisel omaette kohta ei olnud, tema positsiooni määratlesid tema sugu, suhe perekonnaga ning ühiskondlik staatus.

Abiellumisel anti pruudile kaasavara, aga ta jäeti hiljem ilma perekonna ülejäänud pärandusest.

Naiste majanduslik roll oli siiski arvestatav.

Naise tööpanus maaharijate seas oli mehe omaga päris võrdne.

Kaupmehenaised juhtisid abikaasa äraolekul äri.

Naise ülesandeks oli ka laste kasvatamine.

Enne 40-aastaseks saamist oli naine olnud enamasti pool abieluajast rase.

Levinud arusaama kohaselt oli eeskätt naine süüdi pärispatus ning teda pidi valitsema mees.

Kodust väljaspool töötavate, ringirändavate või kloostritest ja kirikutest sõltumatult usuelu harrastavate naiste maine oli kergesti haavatav.

Keskajal oli raske ette kujutada naise ühiskondlikku rolli väljaspool perekonda ja abielu.

KRISTLUS

Usk ja kirik varakeskajal

Katoliku kirik osales aktiivselt ühiskonnaelus ja valitsemises.

Siis oli kristlus pigem linnareligioon, maaelanikke puudutas ristiuks algul vähe.

5.-6.sajandil lid Euroopas levinud ka teised usuvoolud.

arianism

manihheism

Kirikuorganisatsioon

Kristlik maailm jagati piiskopkondadeks.

Kirikupead olid paavstid, kes pidasid end Püha Peetruse järglaseks.

Paavstide autoriteet hakkas kasvama pärast Frangi riigi valitsejatega sõlmitud liite.

Kloostrite rajamine

Tähtsad kohal olid kloostrid, kus elasid mungad.

5.-6.sajandil algas Euroopas kloostrite massiline rajamine. Kloostrid olid siis ka haridus- ja kultuurikeskused.

Kloostrite juurde kuulusid põllu- ja karjamaad, käsi- ja pagaritöökojad, veski, kalatiigid jne.

Püha Benedictuse reegel, võrdles mungaelu talupoegade eluga, nõudis kloostrielanikelt kuulekust, vaesust ja karskust.

Kehtestas munkadele päevaplaani, sisaldas vaimulikku ehk palvetamist, vaimset ehk lugemist ja raamtute ümberkirjutamist, kehalist.

Kirikuriik

756. aastal sündis tänu paavsti ja frankide valitseja Pippin Lühikese liidule, paavstile kuulus ilmalik ja vaimulik võim.

Constantinuse kingitus.

8. sajandil loodi paavsti kantseleis üks ajaloo tuntumaid võltsürikuid, keiser Constantinus I olevat 4 .sajandil andnud paavstidele Rooma riigi lääneosas vaimuliku ja ilmaliku võimu.

Alles 15. sajand tõestati, et tegu on võltsinguga, katoliku kirik möönis seda lõplikult alles 19. sajandil.

Patt

Surmapatud

Uhkus, ahnus, kiimalisus, kadedus, aplus, viha, laisku

Usuti, et kes surevad surmapatuga lähevad põrgusse.

Kergemad patud

Saab lunastada.

Peale lunastamist arvati minevat igavesse ellu ehk paradiisi.

Kirikureform

Gregorius VIII, tema eesmärk oli suurendada kiriku sõltumatust ilmalikest valitsejatest.

Reformijate eesmärgiks oli ka kiriku ideeline uuendamine ja puhastamine.

Reformiga nõuti vaimulikelt tagasipöördumist kristluse algaegade lihtsuse ja vaesuse juurde.

Vaimulikele kehtestati abielukeeld, samuti võideldi vaimulike ametite müümise vastu.

12. sajandil reformi mõjul asutati mungardusid. Olulisim on tsistertslaste ordu.

Tänu annetustele ja uute põlluharimisviiside oskuslikule kasutamisele said tsistertslaste kloostritest majanduskeskused ning ordu rikastus kiiresti.

Kerjusmungaordud

Frantsiskaani ordu, sai alguse Põhja-Itaalia Assisi linna kaupmehe poja Franciscuse ümber kogunenud vendadest.

Nende soov oli levitada alandlikkuse ja vaesuse sõnumit, tegid seda jutlustamise ja kerjamisega.

Dominiiklaste ordule pani aluse Dominicuse juhitud jutlustajate rühm.

Dominiiklased lid tihedalt seotud ketserite vastu peetava võitlusega.

Frantsisklaste ja dominiiklaste kloostrid tegelesid linnaelanikele ja -elule omaste probleemidega.

Ketserlus

Keskaegsesse usuelu keskmeks olid jumalateenistused, ent selle kõrval hakati üha enam tähtsustama isiklikku usulist pühendumist.

Kõrgkeskajal tekkis mitmeid usuliikumisi, mis olid katoliku kiriku suhtes kriitilised.

Katoliku kirik kuulutuas teisitimõtlejad ketseriteks ja võttis nendega võitlemiseks kasutusele jõu.

13. sajandil loodi selleks inkvisitsioon.

13.-14. sajandi vahetuseks sai kirik oma vastastest jagu

Võitlus ketserlusega aitas välja kujundada katoliiklikud usunormid.

Katarlus

12.-13. sajandil sündinud ketserlik liikumine.

Katarite arvates on hea ja kuri jumal võrdse tugevusega, kogu maine ilm on kurja jumala looming.

Katarlus lõi uue kirikuorganisatsiooni koos oma vaimulike ja rituaalidega.

Katoliku kirik sai jagu katarlusest ristisõjaga (1208-1229), teda toetasid Prantsusmaa kuningas ja Prantsusmaa põhjaosa aadlikud.