Põllumajandust mõjutavad looduslikud tegurid

Parasvöötmes algab aktiivne aktiivne taimekasvatusperiood, kui ööpäevane keskmine temperatuud on +10 kraadi

Põhjapoolsetel aladel on kasvuperioodi lühiajalisuse tõttu võimalik kasvatada vaid kiirekasvulisi ja öökülmi taluvaid põllukultuure ( nt sibul, kartul).

Lähistroopilises vöötmes lühendab vegetatsiooniperioodi suvine kuivus, kuid seal saadakse sellele vaatamata aastas kaks saaki. Seal mõjutab põllukultuuride kasvu ja kasvupiirkondi ka sademete hulk. Vahemere maades Lõuna-Euroopas on näiteks aasta lõikes suhteliselt palju sademeid, kuid suvine kuivus peatab kasvu.

Subtopic

kahjustada võivad põuaperioodid- pikemat aega kestev veepuudus mingil territooriumil.

Taimede kasvu ja liigilisust mõjutab ka mulla tüüp. Savimuldadega pinnas on raske, happeline, liigniiske, külm ja annab seetõttu kõrget majanduslikku tulu vaid päsiva rohukatte või karjamaa all

Liivmuldadega pinnas on kergem, soojem, vähem happeline ja ehk liigagi kuiv, sobides rohkem juur-ja puuviljakasvatuseks.

Lubjarikas pinnas on tekstuurilt õhuline, aluseline, kuiv, andes kõrgeid teraviljasaake

maapinna kõrguse kasvades tekib rohkem tuuli, mis pinnast kuivatavad.

Pilved toovad lund ja vihma- need mõjurid tekitavad maapinna erosiooni ning seetõttu lüheneb ka taimede kasvuperiood. Näiteks Alpides.

Eestis esineb erosiooni vähesel määral Haanja, Otepää ja Karula kõrgustiku nõlvadel

olulisim ressurss põllumajanduse arendamiseks on haritava maa olemasolu ja oskused seda kasutada

väike asustustihedus=rohkem ressurssi

Tähtis on ka metsamaade olemasolu, mis annab teatud kindlustuse põllumajanduse kõikumiste ja kriiside ajal.

Euroopas haritava maa osakaal suurem stepialadel ( nt Ukrainas), väiksem põhjamaade vööndis ( nt Soome)

Euroopa haritava maa ning rohumaade pindala on viimastel aastatel kahanenud ja metsa osakaal kasvanud, üheks põhjuseks põllumajandussaaduste ületootmine Euroopa Liidus ning metsa kasutusalade mitmekesistumine.