RAHVATERVIS

Termini päritolu

Eesti k. - "terviklik", "terve

Inglise k. - "terviklik", "mitteliigendatud" (whole)

Varasemalt "health" = turvalisus, kindlus, püsivus, terviklikkus

Defineerimine

WHO 1984:Tervis on täielik füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund ning mitte vaid puuete ja haiguste puudumine

Sama ka Rahvatervise seaduses

Kriitika

Tervist nähakse idealistliku, saavutamatuna

Täielik ehk veatu tervis ei ole realistlik

Tervis kui seisund, mitte protsess

1990ndatel lisatud funktsionaalne käsitlus:

tervis on seotud suutlikkusega kontrollida elukorraldust ja tervisemõjureid

tervis kui ressurss igapäevaeluks

Tervise väärtustamine

Täiskasvanu

Negatiivsete kogemuste läbi

Probleemid tervisega

Haigused

muutused töövõimes

Kvaliteedi langus

Arusaam: tervis on esmajärguline

Tervis = mitte-haige olemine

Termin

inglise k "desaise" = ebamugavus, raskustunne

Olukord, mis põhjustab inimesele kahju või valu

Tänapäev

Tõendamine

Faktidega

Analüüsidega

Muul tunnustatud moel

Kriitika

Tervise käsitlemine kitsalt

Haiguskeskne käsitlus

Nähakse tervist vaid haiguse puudumisena

Patogenees

Ladina k. = pathos = haigus, kannatus

Kreeka k. = genesis = sünd, põhjus, areng

= haiguse areng

Õpetus haiguse arengust

Annab ettekujutuse haiguse tekkest ja arengust

Erinevad etioloogilised tegurid võivad käivitada ühtse patogeneesiga haiguse

Kopsupõletiku kulg

WHO andmetel on:

Personaalsed tegurid

Sotsiaalsed tegurid

Kultuurilised tegurid

Majanduslikud tegurid

Keskkondlikud tegurid

Mõju tervisestaatusele

Indiviididel

WHO andmetel mõjutavad:

Pärilikud eeldused ehk geenid 20-30%

Elukeskkond 20%

Eluviis 40-50%

Arstiabi ehk tervishoid 10%

Rahvastikus

TAI defiitsioon

Sellised tegurid, mis kutsuvad üksikisiku, grupi või
rahvastiku tervises esile muutusi, kas paremas või
halvemas suunas

Kasmel & Lipandi järgi

1. Poliitilised ja kultuurilised tervisemõjurid

2. Sotsiaalmajanduslikud tervisemõjurid

3. Käitumuslikud tervisemõjurid

4. Keskkondlikud tervisemõjurid

5. Bioloogilised tervisemõjurid

Tervisetegurite kompleksne toime

Tervis on mitmeti mõistetav ja kujuneb mitmete mõjurite toimel

Peamised tervisemõjurid WHO 1986

rahu

eluase

haridus

toit

sissetulek

eluks vajalike ressursside olemasolu ja säilimine

stabiilne ökosüsteem

sotsiaalne õiglus

võrdsus

Rahvatervise seaduse järgi

Rahvatervis on teadus ja kunst haiguste ennetamiseks, eluea pikendamiseks ning vaimse ja füüsilise tervise edendamiseks ja tugevdamiseks ühiskonna organiseeritud jõupingutuste kaudu

Lisaks bioloogiale seotud suurel
määral sotsiaalteadustega

Rahvatervise eripära ilmneb just seeläbi, et ühiskonda ja poliitikuid tuleb veenda teatud ühiskondlike meetmete realiseerimise vajalikkuses

Riigi tasandil rahvatervise
alased tegevused

Elanikkonna tervisliku seisundi jälgimine ja monitooring

Terviseamet

Tervise Arengu Instituut

Epideemiate ennetamine ja kontrollimine

Keskkonna ja tööohutuse tagamine: toit,vesi ja tööohutus

Pakutavatele teenustele juurdepääsu ja teenuste kvaliteedi tagamine

Valmisolek katastroofideks ja kriisiolukordades tegutsemiseks

Rahvatervisealased uuringud uute lahenduste väljatöötamiseks

Paikkonna mobiliseerimine ja arendamine

Rahvatervisepoliitika arendamine

Rahvatervise alaste tegevuste jaotus:

1. Esmased ennetusstrateegiad

eesmärgiks edendada ja kaitsta tervist

haiguste vältimine

2. Teisesed ennetusstrateegiad

eesmärgiks haiguse varajane avastamine ja ravi

3. Kolmandad ennetusstrateegiad

eesmärgiks töövõimetuse vältimine ja teovõime taastamine

Meditsiinivaldkondade jagunemine

Kliiniline meditsiin

ravi

taastus

Rahvastiku rühma uuriv vs. kliiniline

Kliiniline

suunatud indiviidide meditsiinilisele teenindamisele

haige inimene, kes pöördub ise tervishoiutöötajate poole; ravile suunamine

Rahvastiku rühma uuriv

uurimisobjektiks rahvastikurühm

probleemiks rahvastikurühma tervise hindamine

k.a inimesed, kes ise abi ei otsi,
aga kellele uuring kasu tooks

Subtopic

Terviseteadused

ennetus

terviseedendus

Statistiline kontseptsioon

Biomeditsiiniliste näitajate alusel

Kõrvalekalle = haige

Funktsionaalne kontseptsioon

Organismi suutlikkus täita ühiskonnas rolli

Normide määratlemine

Kokkulepitud väärtushinnangute olemasolu

Sõltub ühiskonna väärtushinnangutest

Normaalne funktsioneerimine

Meditsiiniline kontseptsioon

Suurem osa käsitleb haiguse puudumisena

Jäetakse kõrvale heaolu ja elukvaliteet

Kriitika

Mudel ignoreerib

sotsiaalseid tegureid

Kultuurilisi tegureid

Käitumuslikke tegureid

Keskkondlikke ja muid tervist mõjutavaid tegureid

Akadeemiline kontseptsioon

Psühholoogia

Sotsioloogia

Tervis kui bioloogiliste, psühholoogiliste ja sotsiaalsete aspektide omavaheliste mõjude tulemus

Keskkonna-, poliitika-, majandusteadused

Viimasel ajal keskmes kogukonnateadused

Mitmemõõtmeline

Füüsiline heaolu

Psühholoogiline heaolu

Tegutsemisvõime

Eneseteostusvõime

Elu mõtte tunnetus

Lahtimõtestamise olulisus

Adekvaatne töötamine tervisevaldkonnas

Mõjurite nägemine, aitamaks kaasa optimaalse tervise saavutamisele

Ameerika- Iisraeli teadur Antonovski

Tervis kui muutuv suurus, mis
halveneb või paraneb
erinevate tervisemõjurite toimel

Eitas haiguse- tervise vastandamist

Salutogeneesi mõiste

salus ladina k. tervis

genesis kreeka k teke

Tervis põhineb organismi ressurssidel

Muutus

Ressursside vähenemisel negatiivses suunas

Ressursside suurenemine positiivses suunas

II maailmasõja koonduslaagrite elu uuring

Indiviidi toimetulekumehhanismi olulisus

Keerulistes oludes määrab tervise toimetulekuoskus

Dahlgren ja Whitehead'i
tervisemõjurite mudel

Inimese tervist mõjutavad üldised tingimused

sotsiaalmajanduslikud

kultuuri ja keskkonna

sotsiaalsed mõjurid

ühiskonna mõjurid

elu- ja töötingimused

individuaalse eluviisi mõjurid

bioloogilised mõjurid

Poliitika

Kõige tõhusam tervist
edendav tegevus

Mudel näitab:

Indiviidide käitumine tuleneb keskkondlikest tingimstest

Terviseedendajad ja tervishoiutöötajad mõjutavad keskkonda

Eesmärgiks mõjutada poliitikuid, vastuvõtmaks tervisttoetavaid seadusemuudatusi

Ryan ja Travis'e tervise
determinantide mudel

Tuntud ka kui "jäämäe mudel"

Jäämäe pind = rahvastiku tervise olukord

Veealune osa = tegurid, mis mõjutavad
rahvastiku tervist

Mida lähemal veepinnale,
seda kergem mõju hinnata

Mida sügavamal vee all, seda
raskem on neid näha, mõõta ja seostada
tervisega

Mudel näitab, et kui keskendutakse
ainult teadlikkuse tõstmisele, oskuste arendamisele
ja teavitamisele, siis see ei ole efektiivne

Puudutatakse ainult
mõningaid mõjureid

Ei saa oodatavaid
tulemusi

Lisaks mõjutavad tervist

indiviidi ja grupi traditsioonid

riigi poliitiline süsteem

majandus

keskkond

psühhosotsiaalsed tegurid

muud tegurid, mis vajavad veel
uuringuid

Tarlov'i tervisemõjurite
mudel

Rahvastiku tervise
mõjurid jaotatakse

1. Geenid ja bioloogia

Pärilikkuse osa väike -5%

2. Tervishoid ehk meditsiiniabi

osakaal eluea pikendamisel max 17%

3. Terviskäitumine

Riskitegurid tulenevad:

poliitlisest keskkonnast

sotsiaalsest keskkonnast

majanduskeskkonnast

Kõikumine klasside vahel 25-60% vahel

Sotsiaalsed mõjurid

Tarlov'i arvates sõltub rahvastiku tervise
olukord peamiselt sotsiaalsetest tervisemõjudest

Käitumine ja eluviis otsene tulemus

Barclay ja Fleming'i tervisemõjurite mudel

Tervist mõjutavad tegurid
jaotatakse neljaks

Personaalsed

geneetika

rahvus

sugu

sünnikoht

enesehinnang

toimetulekuoskused

eluviis

Majanduslikud

töö

sissetulek

sotsiaalne positsioon

haridus

Keskkondlikud

kodu- ja töökeskkond

füüsikaline keskkond

Sotsiaalsed

rahu ja turvalisus

paikkond

personaalsed suhted

Kõik tervisemõjurid on omavahel seotud
ning nende toime tervisele on kompleksne

Kõigi mudelite põhjal saab järeldada, et rahvastiku tervist kujundab mitmete tegurite koosmõju, mistõttu on keeruline erinevate tegurite mõju ulatust määrata

Mõiste

"healt promotion"

Kasutusele võttis Kanada
tervishou- ja sotsiaalminister Marc Lalonde

Raport valitsusele; I korda poliitilises kontekstis

Rõhutati, et elukeskkond ja eluviis mõjutavad tervisenäitajaid rohkem kui tervishoiuteenused

XIX ja XX sajandi suremuse ja
haigestumise vähenemine

Rohkem seotud ühiskondlike
olude paranemisega kui meditsiinilise
sekkumisega

Järeldus

Terviseprobleemid saavad kiirema lahenduse

käitumisviiside muutmisel

keskkonna muutumisel

Rahvaterviseseaduses terviseedendamine def. :

Inimese tervistväärtustava ja soodustava käitumise ja elulaadi kujundamine ning tervisttoetava elukeskkonna sihipärane arendamine

Terviseedenduslikud tegevused suunatud
mitmetele potentsiaalselt muutvatele tervisemõjuritele

Mitte ainult üksikisiku tegevusega seotud

seotud veel sissetuleku, sotsiaalse staatuse,
hariduse, tööhõive ja töötingimustega

vajalike terviseteenistuste kättesaadavus,
füüsiline keskkond

Terviseedendamise vahendid

Tervisekasvatus ja terviseõpetus haridusprogrammide osana

Terviseteabe levitamine ja tervislike eluviiside motiveerimine

Tervistavate teenuste arendamine

Eluviisi mõjutamine ja käitumisriski vähendamine

Tervist soodustava elukeskkonna kujundamine

Ottawa Harta 1986. a terviseedenduse
deklaratsioon

Esmakordselt toodi välja viis tegevusvaldkonda
parema tervise tagamisel rahvastiku tasandil

1. Kujundada sellist poliitikat, mis toetaks tervist. See on iga tasandi poliitikute kohustus

2. Luua tervistsoodustav elukeskkond

3. Suurendada kogukonna osa tervise tagamisel

4. Arendada isiklikke oskusi ja teadmisi

5. Ümberorienteerida terviseteenistused: reorientatsioon preventiivsetele teenustele

Rõhutab, et tervise võtmed asuvad väljaspool tervishoidu

Tervis kui olulisim inimõigus

Tervise tagamiseks vajalik:

rahu

piisav sissetulek

toit ja eluase

stabiilne ökosüsteem

vahendite säästlik kasutamine