RAHVATERVIS-valdkond, mille eesmärk on pikendada inimeste eluiga ja parandada elukvaliteeti

HAIGUS- ebamugavus, raskustunne

Haigus kui olukord, kus inimene saab kahju või valu.

Haigust peab tõendama faktidega. (NT. röntgenpilt jne.)

Patogenees- haiguse areng ehk selle tekkimine ja kulg.

Läänekeskne meditsiin on haiguskeskne mitte inimese.

SALUTOGENEES-protsess, mis uurib tervise mõjureid ja selle kujunemist.

Teadur Antonovski- tervis on kui suurus, mis halveneb või paraneb erinevate mõjurite toime.

Tema arust on vaja olukorrast väljatulekuks toimetulekuoskust. Jäävad ellu need, kes oskavad olukorraga toime tulla nagu näiteks sõjas ellujäänud.

Antonovski arvates võimaldab konkurents tervist arendada.

TERVIST MÕJUTAVAD TEGURID EHK TERVISE DETERMINANDID- personaalsed-, sotsiaalsed-, kultuurilised-, majanduslikud- ja keskkondlikud tegurid, mis mõjutavad tervisestaatust nii indiviididel kui rahvastikus.

Pärilikud eeldused ehk geenid- 20-30%

Elukeskkond-20%

Eluviis- 40-50%

Arstiabi ehk tervisehoid- 10%

Tervise determinantideks on Kasmel & Lipandi järg

Poliitilised ja kultuurilised tegurid- demokraatia, vabadused jne.

Sotsiaalmajanduslikud tervisemõjurid- haridus, töö jne.

Käitumuslikud tervisemõjurid- toitumine, kehaline aktiivsus jne.

Keskkondlikud tervisemõjurid- füüsiline, bioloogiline jne.

Bioloogilised tervisemõjurid- vanus, sugu jne.

RAHVATERVIS JA SELLE KOHT MEDITSIINIS

Rahvatervise mõiste on teadus ja kunst haiguste ennetamiseks, eluea pikendamiseks ning vaimse ja füüsilise tervise edendamiseks ja tugevdamiseks ühiskonna organiseeritud jõupingutuste kaudu.

Rahvatervis mitte ainult kui bioloogia vaid kui sotsiaalteadus.

Rahvatervise alased tegevused:

1. Esmased ennetustrateegiad- eesmärk edendada ja kaitsta tervist

2. Teised ennetustrateegiad- haiguse varajane avastamine ja ravi

3. Kolmandad ennetustrateegiad- töövõimetusvältimine ja taastamine

Meditsiin- arstiteadus

Ravi ja selle ennetus

Taastus ja tervisedendus

Kliiniline meditsiin

Inimene pöördub ise ravi saamiseks tervisehoitöötajate poole.

Rahvastiku uuriv meditsiin

Rahvastikurühma uurimine

TERVIS- haiguste puudumine, jõud ja võimekus

Tervis ehk seisund. Täielik füüsilise-, vaimse- ja sotsiaalse heaolu seisund.

Tervis kui ressurss igapäevaeluks. Tervis on väärtuste skaalas esmajärguline.

WHO( Maailma Tervisehoiuorganisatsioon) eesmärk on inimeste tervise tagamine ja haiguste eest võitlemine, mis on inimeste põhiõigused.

TERVISE KONSEPTSIOON- mõjurid, mis aitavad kaasa optimaalse tervise saavutamisele

1. Statistiline-biomeditsiiniliste näitajate aluse.(vererõhk, vereanalüüs jne.)

2. Funktsionaalne norm-organismi suutlikus täita oma norme.

Normid- kujunevad ühiskonna väärtushinnagutest.

3. Meditsiini mude- jätab kõrvale inimese heaolu ja elukvaliteedi.

4. Akadeemiline- tervis kui indiviidi bioloogiliste-, psüholoogiliste- ja sotsiaalsete aspektide omavahelise mõju tulemus.

Larsoni 4 mudelit

Meditsiiniline mudel- meditsiinilised haigused ja nende tekkimine.

WHO holistlik mudel- tuleb juurde ka sotsiaalne aspekt. Who konstitutsiooni järgi on "Kõrgeim saavutatav tervise standard iga inimese põhiõigus”

Heaolu mudel- keha ja vaimu seos. Usk teha iseennast terveks.

Keskkondlik mudel- mudeli keskmes on individuaalne kohanemine
füüsilise, sotsiaalse jm keskkonnaga.

TERVISEMÕJURITE MUDELID- tervis on mitmeti mõistetav ja kujuneb mitmete mõjurite toimel.

1.Dahlgren ja Whitehead’i tervisemõjurite mudel- moodustavad kõik mõjurid kokku.

Tervis oleneb suuresti sellest, millise ühiskonnaga riiki inimene sünnib.

Suur poliitiline mõju.

Riigi otsustest oleneb, kas kõigil võrdsed võimalused.

Haridustaseme kättesaadavus, tööhõive.

Ühiskond sidus ja tervistoetav. Nt. Eestis on keelatud kange alkoholi reklaamid, piirangud jne.

2. Ryan ja Travis`e tervise determinatide mudel/ Jäämäe mudel. (Mudeli järgi on nii, et mida lähem veele seda kergem on hinnata mõju nt. ülekaal soodustab kerget vererõhku.)

Põhjused ja tulemused ja nende omavahelised seosed. Igas olukorras on väikesed või suured riskid.

Rahvastiku terviseolukorda saab mõõta ja hinnata.

3. Tarlov`i tervisemõjurite mudel- sõltub pealmiselt sotsiaalsetest mõjuritest nagu näiteks töö, haridus jne.

Geenid ja bioloogia- 5%

Tervisehoid, meditsiin

Tervisekäitumine

Sotsiaalsete mõjude tulemus

Sotsiaalsed mõjud- 25-60%

4. Barclay ja Fleming`i tervisemõjurite mudel- sõltub neljast tegurist, toime on kompleksne, eraldi mõju raske välja tuua.

1. Personaased tegurid- geneetika, rahvus

2. Majanduslikud tegurid- töökoht, sissetulek

3. Keskkondlikud tegurid- kodu- ja töökeskkond

4. Sotsiaalsed tegurid- rahu, turvalisus

TERVISEDENDUS- elukeskkond ja eluviis muudavad rohkem tervisenäitajaid kui tervisehoiuteenused

Vahendid terviseedendamiseks, et luua tervistsoodustab elukeskkond.

Haridusprogrammid

Teabe levitamine

Teenuste arendamine