RÜÜTLID JA NENDE MAAILM

Rüütel - Elukutseline ratsasõdalane, kellel oli iseloomulik relvastus ja eluviis.

Rüütel - Elukutseline ratsasõdalane, kellel oli iseloomulik relvastus ja eluviis.

Varustus - Mõõk, turvis (hiljem raudrüü), kilp, piik

Rüütliseisusesse saamine- rüütliks löömise kaudu.

Rüütliks sai vaid isik, kes pärines rüütli- või aadliperekonnast.

Rüütlite allakäik - Lahinguväljal kadus vajadus raskerelvastuses sõdurite vastu,mistõttu kaotasid paljud tööd. Paljud astusid palgasõjaväkke.

Linnus - Kaitseehitis, mille ümber rajati asulaid

Linnus - Kaitseehitis, mille ümber rajati asulaid

Eellinnus – eeslinnus linnuse eendunud osad ja väravakindlustused

Vasallilinnus – vasalli poolt rajatud või kasutuses olev linnus

Feodaallinnus – feodaali poolt rajatud või kasutuses olev linnus

Kastell- on linnusetüüp, kus peamist kaitseülesannet täidab ristkülikukujuliselt paiknev ringmüür

Ordulinnus – ordu valduses olnud või ordu rajatud linnus

Kohad kuhu linnused rajati - Kõrgendikule, et isanda võim oleks kõigile nähtav.

Rüütleid eristati erinevate vappidega

Turniir oli rüütlite omavaheline jõukatsumine

Turniir oli rüütlite omavaheline jõukatsumine

Heerold oli turniiri juht

Heerold oli turniiri juht

Heraldika tähendas vapiteadust

Heraldika tähendas vapiteadust

Rüütli naine - kodu hoidja, teenijate emand, laste ema.

Kõrgema soo daamid tegelesid tikkimise ja õmblustööga

Keskajal peeti 13-aastast abiellumisealiseks