Sood
Soo arenguettapid
Madalsoo
Niiske pinnas, vähe turvast
Kasvavad peamiselt rohttaimed
Siirdesoo
Madalsoost rabaks ülemineku etapp
Hapukam, toiteainete vaesem pinnas
Hakkab kasvama turba sammal + mõned raba taimed
Raba/ kõrgsoo
Paksu turba kihiga kaetud soo
Kasvavad raba taimed, mis toituvad sademe veest
Võib esineda älvesid ja laukaid
Taimed
Madalsoo
Taimed:
Tarnad
soopihl
soovõhk
ubaleht
kollane võhumõõk
Põõsad
Pajud
Puud:
sookased
Siirdesoo
taimed:
tupp-villpea
Jõhvikas
kraavtarn
rabamurakas
ubaleht
soopihl
soo-osi
Puud:
Kidurad männid
turbasammal
Raba
Taimed:
Huulhein= putuktoiduline
Sookail
Tupp-villpea
jõhvikas
rabamurakas
Kidurad
Nahkjate väikeste lehtedega
turbasammal
Puhmad/ kääbuspõõsad
Kanarbik
Kukemari
sinikas
Küüvits
hanevits
puud
Kääbuskasvulised männid
Subtopic
Loomad
linnud
Kaljukotkad
rabapüü
sookured
hallõgija
linavästrik
põldlõoke
kiivitaja
putukad
mardikad
liblikad
sääsed
parmud
Kiilid
Kiskjad
Rabakonnad
arusisalikud
rästikud
mujal pesitsevad linnud
Metsis
tedred
kured
Imetajad
Põder
Metskitsed
mägrad
rebased
hundid
karu
Elutingimused
Aasta läbi märg
Mai kuus kuivem
Väheste toiteainetega turvas
Happeline/hapnikuvaene pinnas
Vähe taimi turba pärast
Teke
tekib väga pika aja jooksul
Siis kui madalmaa soostub
või kui järv kasvab kinni
Püsivalt märg ala
väga aeglaselt tekib ja ladestub turvas
Soo = turba kihi paksus üle 30 cm
Tähtsus
paljude taimede ja loomaliikide kasvu koht ja elu paik
tähtis mageveevarude säilitaja
hapniku tootija
loodusvarad
Marjad
seened
turvas
Turba kasutus võimalused
Kütteks
taime kasvatuseks
pannakse loomadele alla
ravimiseks
Süsiniku hoidja
Ohustab
Inimtegevus
soode kuivendamine
põlevkivi kaevandamine
turba liigne kaevandamine
Eesti suurimad sood
Soomaa rahvuspark
Alam-pedja
Endla
Emajõe suursoo
rabavesi, laukad, älved
Rabavesi
Mageveevarude säilitaja
sademevesi, mis sinna koguneb, valgub seal tasapisi jõgedesse ja põhjavette
laukad
tiigi- või järvesarnane veekogu soos
älved
Vee, püdela turba ja samblaga täitunud lohk