Vaimuelu Rootsi ajal

Liivi sõda oli viinud kiriku haletsusväärsesse seisundisse

Surnuid maeti vanadesse kalmetesse, loobuti ristimisest ja kiriklikust abielulaulatusest

Soovida jättis ka pastorite haridus ja kõlbus. Nii selgus, et armulaual oli pakutud veini asemel õlut.

Rootsi valitsusaja tegusamaks piiskopiks Eestimaal sai Joachim Jhering, tema seadis luteri kiriku Eestimaal kindlale alusele

Konsistoorium-luterlik kirikuvalitsus

Vaimulikkonna eesotsas seisis kindralsuperintendent, kelle volipiirid olid võrreldavad piiskopiga

Nimekaim Liivimaal oli Johann Fischer, tema teeneks oli koolihariduse edendamine, rahvakirjanduse väljaandmine ning Liivimaa kiriku organisatsiooniline kindlustamine

Valitsev usk Eestis

Esialgu pandi maalaste lugema õpetamisel lootusi köstritele (kirikuõpetaja abilised)

Bengt Gottfried Forselius oli see, kes õpetas välja koolmeistreid

Sündinud 1660. aasta paiku Harjumaal Soomest pärit rootsi pastori peres

1684.aastal asutati Tartu lähedale Piiskopimõisa (praeguses Ropka linnaosas) seminar eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks. Ainsaks õpetajaks Forselius

Mõisnikud, kellele talupoegade hariduspüüe ei meeldinud, hakkasid levitama kuulujutte koolide kahjulikkusest

Vastuseisu murdmiseks võttis Forselius ette pika reisi Stockholmi, kaasas kaks parimat õpilast

Tagasiteel hukkus Forselius

1687.aastal otsustati, et igasse kihelkonda peavad mõisnikud laskma ehitada kooli

Koduõpetus mängis olulist rolli, kõiki ei saadetud kooli

Liivimaa haridusolude korraldamisel etendas suurt osa kubermangu esimene kindralkuberner Johan Skytte

Tema eestvõttel loodi 1630.aastal Tartus Akadeemiline gümnaasium ja hiljem muudeti see Tartu ülikooliks (15.oktoober 1632)

1631 avati gümnaasium veel Tallinnas ja Riias

Kokku kestis õpiaeg normaalselt 9 aastat

Õppetöö põhilisteks vormideks olid loengud ja dispuudid

Tartu ülikoolis õppis hulganisti rootslasi, soomlasi ja samuti sakslasi

Kui ülikool vahepeal uuesti lahti tehti, kolis 1699. aastal see Pärnusse

1710. aasta augustis lõpetas töö ka ülikool. Õppeasutuse varad olid viidud Rootsi, professorid ja üliõpilased pagenud või katku surnud.

Talurahva kultuur säilitas oma traditsioonilise ilma ja muutus aeglaselt

Eestlaste peatoiduks oli endiselt leib ja tähtsamaks leiva kõrvale kala

Uutest söögitaimedest kasutati läätsi

Kõige rikkam oli talurahva laud pulmade ajal ja ka jõuludel

Viina ja õlle turustamiseks alustasid mõisnikud paljukäidavatesse kohtadesse kõrtside rajamist

Kõrtsides käimine muutus talupoegade seas ka üsna populaarseks

Tubaka levik oli alles alanud, seetõttu suitsetasid vähesed talupojad. Rohkem ostsid tubakat Rootsi garnisonide sõdurid

Valitsevaks elamutüübiks oli rehielamu

Rehetuba, millesse koondus kogu pere oli kõigist külgedest piiratud tubadega ja seetõttu pime

Talurahva riietuse kujunemisele oli oluline mitmete uute moevoolude sissetung, eriti Rootsist

Talurahva kultuuri juurde kuulus lahutamatult torupill

Keskajal oli muinasusund segunenud katoliiklike tavadega

Väärusuga seondati 1642. aastal suur talurahva rahutus Urvaste kihelkonnas Osulas, mis on tuntud Pühajõe mässu nime all

Üle kogu maa hakati läbi viima nõiaprotsesse

Levinud karistus nõidumise eest oli põletamine tuleriidal

Rahvahariduse edendamise kõrval omas luteri kiriku jaoks olulist tähtsust piibli tõlkimine rahvuskeelde

Alles 1637. aastal koostas Tallinna toomkiriku õpetaja Heinrich Stahl esimese eesti keele grammatika

Kirjaviisi üle vaieldi piiblikonverentsidel

Johan Hornung avaldas 1693.aastal ladinakeelse eesti keele grammatika, pannes mõlemalt koolkonnalt laenateskirja põhjaeesti õigekirja reeglid

1686.aastal anti välja lõunaeestikeelne Uus Testament, mille tõlkisid ja toimetasid Kambja pastor Andreas Virginius ja tema poeg Adrian

Tähelepanuväärset kohta omab kirikulaulude tõlkijana Martin Glläus

Rootsi aja lõppu jääb ka Eesti ajakirjanduse algus

XVII sajandi keskpaigaks oli kõigis kunstiliikides tõusnud peamiseks stiiliks barokk

Kõige kuulsam puunikerdaja oli Christian Ackermann

Tuntud linnameistrite raiutud on mitmed maakalmistutel püstitatud rõngasristid (päikesevalguse sümbol)

Varasemast rohkem tegelesid kunstnikud portreede maalimisega

Kõige kindlamini suudeti uut ehituspoliitikat teostada jõukas ja tõusva elutasemega Narvas

Tähelepanuväärseteks said seal toomkirik, raekoda ja börsimaja-neis võimutses baroki stiil

Kõrged ehitised said endale rõdude ja paisutustega uhked baroksed tornikiivrid, nagu võib näha tänapäeval Tallinnas raekojal, toomkirikul, Pühavaimu ja Niguliste kirikul

Rootsi võimud alustasid uut tüüpi kaitseehitiste-bastionide-püstitamist

Bastionid olid viisnurksed mullast kuhjatud astangulised kindlused. Need tagasid linnale kindla kaitse