Vaimuelu Rootsi ajal

eestlaste peatoiduks rukkileib kalaga

igapäevane leib tehti aganatega segatud teradest, mis jahvatatud käsikivil või veskis

kasutati läätsi

jahust, tangudest pudrud

herned ja oad olid hinnatavad

söömalaud oli kõige rikkam pulmade ja jõulude ajal

kalja, mõdu, omavalmistatud õlu ja viina pruukimine

kõrtside rajamine

tubaka levik

rehielamu

valgust andis enamasti ahjusuu ja süüdatud peerg

riietus

Põhja-Eestis

pikitriibuline seelik

naiste pottmüts

meeste murumüts

saartel

plisseeritud seelik

meeste põlvpüksid

torupill

Liivi sõja tõttu olid kirikuhooned purustatud ja rüüstatud

Enamik kogudusi jäid õpetajateta

Talurahvas läks taas üle muinasusulistele kommetele

Surnuid maeti vanadesse kalmetesse

Ristimisest ja kiriklikust abielulaulatusest loobumine

Armulaual käijaid vähe

Pastorite haridus ja kõlblus andis soovida

Joachim Jhering

Ametiaeg: 1638-1657

Rootsi valitsusaja tegusaim piiskop Eestis

Luteri kiriku kindlale alusele saamine Eestimaal

Konsistooriumi loomine

Johann Fischer

1675-1699

Liivima nimekaim kindralsuperintender

Kutsutsi Liivima apostliks

Edendas kooliharidust

Andis välja rahvakirjandust

Kindlustas organisatsiooniliselt Liivimaa kirikut

Rootsi võimu kehtestamine

Kolmekümneaastane sõda Euroopas

Kiriku "rootsistumine"

Uutele usuvooludele vastuseisimine (eriti pietismi levikule)

Takistati ülikoolidesse õppima asumist

Eestis muutus Luteri usk Rootsi ajal valitsevaks

Paranes pastorite haridustase

Talurahva suhtumine kirikusse muutus soodsamaks

Vöörmündrid

Kiriku eestseisjad

lugema õpetamine

koolmeistrite väljaõpetamine

talupoegade tasuta õpetamine

Piiskopimõisa seminar

lugemine

kirjutamine

rehkendamine

laulmine

õpiaeg 2 aastat

koolide ehitamine levis kiiresti

koduõpetus

ohverdamispaikade hävitamine

Pühajõe mäss

nõiaprotsessid

ohvriteks langesid tihtipeale aktiivsemad ja andekamad inimesed

1626. aastal avaldati "nõidade välimääraja"

"veeproov"

põletamine tuleriidal

mõõgaga surmamine

häbiposti külge sidumine ja peksmine

piibli tõlkimine rahvuskeelde

Heinrich Stahl

koostas esimese eesti keelse grammatika (1637)

piiblikonverentsid

esimesed keelekonverentsid

Johan Hornung

avaldas ladinakeelse eetsi keele grammatika (1693)

lõunaeestikeelne Uus (Vastne) Testament (1686)

Andreas Virginius

Adrian Virginius

Eesti ajakirjanduse algus

1675 hakkas Tallinnas ilmuma saksakeelne nädalaleht "Ordinari Freytags Post-Zeitung"

Johan Skytte

etendas suurt osa Liivimaa haridusolude korraldamisel

Akadeemiline Gümnaasium Tartus (1630)

gümnaasiumi muutmine ülikooliks

Tartu Ülikooli avamine (15. oktoober 1632)

4 teaduskonda

õpiaeg 9 aastat

loengud ja dispuudid

semestrieksamite hästi sooritamisel võis õpilane saada stipendiumi

hulgaliselt saksasli, rootslasi, soomlasi

Johannes Freyer Tallinnast

eestlasest õppima asuja 1642

1699 kolis ülikool Pärnu

1710 lõpetas ülikool töö Vene vägede ees kapituleerumise tõttu

Christian Ackermann

andekaim puunikerdaja

rõngasristid

päikesevalguse sümbol

võeti kasutusele jõukamate eestlaste haudadel

barokk

kõrgemad ehitised said uhked baroksed tornikiivrid

bastionid

kaitseehitised

viisnurksed mullast kuhjatud astangulised kindlustused

sees paiknesid ruumid laskemoonale ja kaitsemeeskonnale

kõrgemal astangul oli võimalik tuld anda mitmes suunas