Põhjasõda

Plus de détails

Esimene maailmasõda

par Ratmir Valter

teine maailmasõda

par Ronald Ende

Eesti ajalugu. Teema 10. Iseseisvumine.

par Andro Tiits

Rahvusvahelised organisatsioonid

par Sergey Rogach

Põhjasõda

Poola ja Rootsi sõlmisid ametliku rahu alles aastal 1732.

Põhjasõja tulemusel sai Hannover Bremeni ja Verdeni, Preisimaa Vorpommerni, Taani sai õiguse võtta Rootsi laevadelt väinatolli ning Venemaa sai vaba pääsu Läänemerele; Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa läksid Venemaa koosseisu. Venemaast sai Euroopa suurriik uue pealinnaga Läänemere ääres.

SÕJA TAGAJÄRG

Oli 1700.-1721. aastal Läänemere ülemvõimu pärast peetud sõda

Ühel pool osalesid Rootsi, vastaspoolel Moskva tsaarriik, Taani, Saksimaa, Rzeczpospolita ning 1713. aastal liitusid nendega Preisimaa ja Hannover

Sõda lõppes Rootsi kaotusega, mis vormistati Uusikaupunki rahuga

Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemerel, suurriigiks sai Moskva tsaaririik, uue nimega Venemaa keisririik

16. sajandi lõpu ja 17. sajandi vallutuste tõttu muutus Rootsi suurriigiks.

August II Tugev tahtis vallutada Liivimaa, et teha lõpp Rootsi ülemvõimule Baltimaades. Ta tahtis arendada Poola majandust, kuid Rootsi konkurents takistas seda.

Narva lahing

Pärast Narva lahingut siirdusid rootslased Tartusse ja selle ümbrusse talvekorterisse. Kuningas ise talvitus endises Laiuse ordulinnuses. Talve jooksul suurenes rootslaste väliarmee 18 tuhande meheni.

Narva alt taganesid lüüasaanud Vene väed Novgorodi, jättes maha Ingeris asuvad Jama ja Koporje kindlused.

Veerand tunni pärast valitses Vene vägede leeris kohutav kaos. Enamik polke oli laiali jooksnud. Kogu Vene armee oli segaduses ja paanikas. Õhtupimedas või isegi järgmisel päeval kapituleerusid viimased Vene vägede vastupanukolded.

Rootslastel õnnestus märkamatult läheneda Vene positsioonidele ja vallutada kindlustused koos suurtükkidega. Vene vägedes algas paanika ja vastuhakk välismaiste palgatud ohvitseride vastu.

Rootslaste rünnak oli venelastele ootamatu, sest Vene väed olid sõdurite arvu poolest rootslastest kaugelt üle.

Vene väge ründas 10 500-meheline Rootsi vägi (lahingus osales kokku 24 000 meest).

19. novembril 1700 jõudsid Rootsi väed Narva. Rootsi ja Vene vägede lahing leidis aset 30. novembril 1700.

Naaberriikide suurt rahulolematust põhjustas see, et Läänemeri oli muutunud justkui Rootsi sisemereks ning Hansa Liit oli oma mõju minetanud.

Rootsi sõjavägi oli hea ettevalmistusega, sõjavägi oli paremini välja õpetatud kui naaberriikide omad

Balti aadelkond sõlmis Venemaaga kapitulatsioonilepingud, mis säilitasid nende eesõigused.

Venelased vallutasid 24. juunil 1710 Viiburi, 15. juulil Riia, 23. augustil Pärnu, seejärel Paide ja Haapsalu, 26. septembril Kuressaare ja 10. oktoobril Tallinna.

SÕJATEGEVUS LIIVI- JA EESTIMAAL

Rootsi oli vallutanud Karjala ja Ingeri, Eestimaa, Liivimaa. Lisaks vallutas Saaremaa ja Ojamaa