Terviseolukord
Sotsiaalsed
Geneetilised
Kultuurilised ja poliitilised tegurid
Indiviid
Oskused
Uskumused
Turvatunne
Suhtumised
Usaldus
Kindlustunne
Rahvastik
Institutsioon
Sotsiaalne toetus
Võimalused
Võrgustikud
Poliitika
Demograafilised
Keskkondlikud
Majanduslikud
Käitumuslikud
Riskitegurid
Tulemused
Põhjused
Eluviis
RAHVATERVIS
''Teadus ja kunst haiguste ennetamiseks, eluea pikendamiseks ning vaimse ja füüsilise tervise edendamiseks ja tugevdamiseks ühiskonna organiseeritud jõupingutuste kaudu.''
(Rahvatervise seadus 1995)
Tervise determinandid
ehk tervist mõjutavad tegurid
TAI definitsioon ja jaotus
Tegurid, mis kutsuvad üksikisiku, grupi või rahvastiku tervises esile muutusi kas paremas või halvemas suunas.
Bioloogilised mõjud
Kehakaal
Sugu
Vanus
Keskkondlikud mõjud
Bioloogiline
Sotsiaalne
Füüsiline
Käitumuslikud mõjud
Seksuaalkäitumine
Kehaline aktiivsus
Toitumine
Sotsiaalmajanduslikud mõjud
Etnilisus
Sissetulek
Kultuurilised ja poliitilised mõjud
Kultuur
Demokraatia
Poliitilised otsused
WHO definitsioon ja jaotus
Kultuurilised, personaalsed, sotsiaalsed ja keskkondlikud tegurid, mis mõjutavad tervisestaatust nii indiviididel kui ka rahvastikus.
Arstiabi
ehk tervishoid
10%
Eluviis
40-50%
Elukeskkond
20%
Pärilikud eeldused
ehk geenid
20-30%
Salutogenees
Ehk Antonovski kontseptsioon
Tervis põhineb organismi ressurssidel. Nende negatiivne vähenemine või positiivne suurenemine toovad esile tervisemuutused. Inimese tervise tagavad rasketes, stressirohketes olukordades tema toimetulekuoskused.
Haigus
Patogenees
Õpetus haiguse tekkest ja arengust
Ehk olukord, mis põhjustab inimesele kahju või valu.
Tervis
Elu mõtte tunnetus
Eneseteostusvõime
Tegutsemisvõime
Psüholoogiline heaolu
Füüsiline heaolutunne
Tervisedendus
''Inimese tervistväärtustava ja soodustava käitumise ja elulaadi kujundamine ning tervisttoetava elukeskkonna sihipärane arendamine''
(Rahvatervise seadus 1995)
Rahvatervise seaduse järgi(1995)
Tervist soodustava elukeskkonna loomine
Eluviisi positiivne mõjutamine ja käitumisriski vähendamine
Tervist edendavate teenuste arendamine
Terviseteabe levitamine, tervislike eluviiside toetamine ja motiveerimine
Tervisekasvatus ja -õpetus osana haridusprogrammidest
Ottawa Harta deklaratsiooni järgi (1986)
Esimene dokument, mis määras esmakordselt tegevusvaldkonnad rahvastiku tervise parendamiseks.
Dokument rõhutab, et rahvastiku tervise võtmed asuvad väljaspool tervishoidu.
Ümber suunata terviseteenused ennetustegevustele
Suurendada kogukonna panust tervise tagamisel
Arendada isiklikke teadmisi ja oskusi
Luua tervistsoodustav elukeskkond
Tagada poliitika, mis toetaks tervist (iga poliitiku kohustuseks)
Seos kliinilise meditsiini ja rahvastiku rühma uuriva meditsiini vahel
Rahvastiku rühma uuriv meditsiin
Eesmärgiks rahvastikurühma tervise hindamine. Siia kuuluvad ka need inimesed, kellele uuringud kasu tooksid
...on uurimisobjektiks rahvastikurühm
Siia kuulub haige inimene, kes on suunatud ravile või pöördub ise tervishoiutöötaja poole
...on suunatud inimeste meditsiinilisele teenindamisele
Tervisemõjurite mudelid
Barclay ja Fleming
Kõik tegurid on omavahel seotud ja nende mõju tervisele on kompleksne.
Sotsiaalsed
Rahu ja turvalisus, paikkond, personaalsed suhted
Keskkondlikud
Kodu- ja töökeskkond, füüsikaline keskkond
kodu
Majanduslikud
Töö, sissetulek, sotsiaalne positsioon
Personaalsed
Geneetika, rahvus, sugu, enesehinnang, eluviis
Tarlov
Pärilikkuse osa on väike, peamiseks teguriks on sotsiaalsed mõjud.
Sotsiaalsed mõjurid
Tervisekäitumine
Tervishoid ehk meditsiiniabi
Geenid ja bioloogia
Ryan ja Travis
Tuntud ka kui ,, jäämäe mudel '' Veepealne osa on kergesti mõõdetav, kuid mida sügavamale tervisemõjurid jäävad, silk raskem on neid seostada tervisega.
Dahlgren ja Whitehead
Inimese tervis oleneb suuresti riigist, kuhu ta sünnib ja selle riigi poliitilisest käitumisest
Sotsiaalmajanduslikud ja keskonnatingimused
Tööstus
Muud tegurid
Tervishoiuteenused
Vesi ja kanalisatsioon
Elamistingimused
Töökeskkond
Põllumajandus
Haridus
Tervise kontseptsioonid
Akadeemiline tervis
Nähtav kui isiku bioloogiliste, psühholoogiliste ja sotsiaalsete aspektide omavaheline mõjude tulemus.
Meditsiiniline tervis
Haiguste puudumine. Alternatiivselt ka haigusega toime tulemine, säilitades samal normaalse toimetulekupiiri ja võime elu nautida.
Funktsionaalne tervis
Organismi võime täita ühiskonnas oma rolli. Sõltub suuresti ühiskonnas kokkulepitud väärtushinnangutest, mida peetakse normaalseks funktsioneerimiseks ja mida mitte.
Statistiline tervis
Määratakse erinevate biomeditsiiniliste näitajate põhjal, millest kõrvalekallet loetakse statistilises mõttes haiguseks.
Meditsiin
Terviseteadused
Tervisedendus
Ennetus
Kliiniline meditsiin
Ravi
Taastus
Rahvatervise alased tegevused
Kolmandad ennetusstrateegiad
Töövõimetuse vältimine, töövõime taastamine
Teisesed ennetusstrateegiad
Haiguste varajane avastamine ja ravi
Esmased ennetusstrateegiad
Tervise edendamine ja kaitsmine, haiguste ennetamine
Riigi tasandil
Rahvatervisepoliitika arendamine
Paikkonna mobiliseerimine ja arendamine
Uute lahenduste väljatöötamine rahvatervisealaste uuringute põhjal
Elanikkonna tervisliku seisundi jälgimine
(Terviseamet ja Tervise Arengu Instituut)
Epideemiate ennetus ja kontroll
Valmisoleku tagamine kriisiolukordadeks ja katastroofideks
Toidu, vee ja tõõohutuse tagamine
Teenuste juurdepääsu ja kvaliteedi kontrollimine
