Vaimuelu Rootsi ajal

Plus de détails

Vaimuelu Rootsi ajal

par madelin rattus

Edasiõppimise võimalused

par Melonia Prikker

Eesti kultuurielu

par Liisy Piigli

Rahvatervis-täielik füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund ning mitte vaid puuete ja haiguste puudumine

par Jaanika Piho

Vaimuelu Rootsi ajal

Talupojakultuur

Valitsevaks elamutüübiks rehielamu

Torupilli osatähtsus

Hoogne kõrtside rajamine

Rikkaim laud pulmade ajal

Peatoiduks rukkileib

Uued moevoolud riietuse kujunemisele

Kunst ja arhitektuur

Püstitati bastione (nt. Narva bastionid)

Barokk stiil

Muutused linnade siluetis (nt. Tallinna Niguliste kirik)

Kiviraidurid valmistasid rõngasriste

Rõngasrist - päikesevalguse sümbol, mis võeti massiliselt kasutusele ametikandjate haudadel

Väljendusrikaste vormidega töid tegid puunikerdajad

Kõige parem ja uuem ehituspoliitika Narvas

Haridus

Eestikeelne kirjasõna

Vajalik oli piibli tõlkimine rahvuskeelde

Vaieldi kirjasõna tõttu, kuid üksmeelele ei jõutud

Ajakirjanduse ja eestikeelse luule algus

Heinrich Stahl koostas esimese eesti keele grammatika

Rahvaharidus

Kooli kõrval koduõpetus

1687. aasta otsustas Liivimaa maapäev rajada igasse kihelkonda kooli

B. G. Forselius

Mõisnikute vastuolu koolide suhtes pani Forseliuse seda murdma

Vastuolu murdmiseks võttis Forselius ette reisi Stockholmi koos kahe parima õpilasega. Noored eesti poisid tõendasid hiilgavaid võimeid ka kuningas Karl XI ees.

Piiskopimõisa seminari ainuke õpetaja

Õpetas koolmeisterid ja köstreid välja

Tema pearõhk oli ladusal lugemisel ja usuõpetusel

Gümnaasiumid ja Tartu ülikool

Johan Skytte

Esitas kuningale palve muuta Tartu gümnaasium ülikooliks

1630. aastal loodi tema eestvõttel Tartus nn. Akadeemiline gümnaasium

Tartu Ülikool

Avati 15.oktoober 1632. aastal

Loengud ja dispuudid + 4 teaduskonda

1690. aastal avati peale sõda ülikool uuesti, kuid hoone seisundi tõttu koliti 1699. aastal Pärnu

Luteri kirik Eestis

Joachim Jhering

Seadis Eestimaal luteri kirikule uue kindla aluse

Oli Rootsi valitsusaja tegusaim piiskop

Johann Fischer

Liivimaa kindralsuperintendendik

Kindralsuperintendendik -  reformatsiooni järgse protestantliku kiriku ringkonna vaimulik juht

Edendas kooliharidust, andis välja rahvakirjandust, kindlustas Liivimaa kiriku organisatsiooni

Liivimaa

Eestis muutus luteri usk valitsevaks usuks

Lahenes kiriku aineline olukord:

• Paranes pastorite haridustase
• Muutus talurahva suhtumine kirikusse

Talurahva seast valiti vöörmündrid, kes lähendasid talupoegi kirikule.

Luteri kirik püüdis takistada Saksamaalt Baltikumi jõudvate uute usuvoolude levikut (pietism)

Pietism - saksa protestantismi vabadusliikumine 17.-19. sajandil

Loodi Liivimaal luterlik kirikuvalitsus konsistoorium

Konsistoorium - Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku valitsus

Üks tuntuim Luteri kirik Võrumaal: Urvaste kirik