Kultuur Maailmasõdadevahelisel ajal
Kultuurielu Eestis: teatri- ja filmikunst
Arenes filmikunst
Esimene helifilm valmis 6 aastat hiljem
Esimene täispikk film "Mineviku varjud" ilmus 1924. aastal
Kutselisi näitlejaid , lavastajaid, dekoraatoreid koondas Eesti Näitlejate Liit
Esimees oli tuntuim lavatäht Paul Pinna
Poolkutselised trupid töötasid
Võrus
Valgas
Kuressaares
Kutselised teatrid töötasid
Narvas
Viljandis
Pärnus
Tartus
Teatrielu keskuseks kujunes Tallinn
Kultuurielu Eestis: teadus
1938. aastal asutati Eesti Teaduste Akadeemia
Ülesanneteks oli: teaduste edendamine, saavutuste tutvustamine ja rahvusvaheliste sidemete avardamine
Peamine teaduskeskus oli Tartu Ülikool
Kultuurielu Estis: haridus
1.detsembril 1919 avas uksed Eesti Vabariigi Tartu Ülikool
Haridustaseme tõstmine
Pandi tugev alus kutseharidusele
Trükiti eestikeelseid kooliõpikuid
Ehitati moodsaid koolimaju
Laiendati koolivõrku
Kehtestati 6-klassiline koolikohustus
Loodi ühtluskool
Ütlustati õppekavad
Likvideeriti koolitüüpide paljusus
Üleminek ühelt kooliastmelt teisele muudeti sujuvaks
Vabadussõja ajal asendati venekeelne õppetöö eestikeelsega
Kultuurielu Eestis kahe maailmasõja vahelisel ajal
Kultuurisuhtlust korraldavad organisatsioonid tegutsesid aktiivselt
Kultuuri rahastati nii riigieelarvest kui ka kultuurikapitali vahendusel
Kultuurikapital jagas stipendiume ja preemiaid: kirjanikele, kunstnikele, näitlejatele, sportlastele jne
Kultuurile aitas riik teadlikult kaasa
Muusika ja tants
Tants
USAs tekkinud modern e. vabatantsu loojaks peetakse Isadora Duncanit
Uued populaarsed seltskonnatantsud, mis levisid 1920-1930
Fokstrott, tšarlston, tango
Pärast I MS said džässikeskusteks New York, Chicago ja Kansas City
Ameerika Ühendriigid olid džässi sünnimaaks
Kirjandus ja kunst
1930. sunniti autoritaarsetes riikides kirjanike kunstnike looma teoseid mis ülistasid võimukandjat
Need kes polnud nõus, neid ootas karistus
Osa kultuuri tegelasi allus survele
Sürrealism
Tõusid esile uued kirjanikud
Tehnika võidukäik
Bensiin
FORD
Mudel T
Müüdi üle 15 miljoni aastatel 1908-1927
Sisepõlemismootoreid rakendati lennukitööstuses
Kasutusele võeti traktorid ja kombainid
Auto hakkas muutuma tavaliseks tarbekaubaks
Elekter
Arenes sidetehnika
Uued elektrilised tarbekaubad
Muutus oluliseks uute tööstusharude tekkimisel
Ehitati uusi elektrijaamu
Elektrienergia laialdane tootmine ja tarbimine
Teaduse areng
Meditsiin
Saadi vitamiine ning antibiootikume kunstlikul teel
Theti kindlaks valkude ehitus
Füüsika
Tuumafüüsika e. aatomituun
1942. aastal pandi tööle esimene tuumareaktor
Hakati looma tuumapomme
Kultuurielu Eestis: sport
Legendaarseks said
Paul Keres
Jõudis maailma tippmaletajate hulka
Kristjan Palusalu
Võitis Berliini olümpiamängudel ning maailma- ja Euroopa meistrivõistlustel
Populaarsed spordialad
Pallimängud
Kergejõustik
Laskmine
Tõstmine
Maadlemine
Tekikis hulk spordiseltse
Kultuurielu Eestis: kirjasõna
Algupärase näitekirjanduse taassünnile pani aluse Hugo Raudsepa komöödiate ilmumine
Proosakirjanikud saavutasid populaarsuse
August Mälk
Anton Hansen Tammsaare
Avaldati rohkesti nii maailmakirjanduse paremikku kuuluvaid teoseid kui ka ilukirjandust ning populaarteaduslikke väljaandeid
Kultuurielu Eestis: kunst
Kunstinäitusi korraldati Lätis, Soomes, Itaalias ja Prantsusmaal
Pallas korraldas:
Hulgaliselt vaidlusõhtuid
Diskuteeriti kunsti kui ka kultuurivaldkondade üle
Väliskunsti väljapaneikuid
Kunstnike isikunäitusi
Eesti kunsti ülevaatenäitusi
1918. aastal asutasid juhtivad kunstnikud Tartus ühingu Pallas
Eesmärk oli kunsti edendada ja tutvustada
Kultuurielu Eestis: muusika
Tugevnes laulupäevade ja üldlaulupidude traditsioon
Oluliselt kasvas isetegevuslike kooride ja orkestrite arv
Eesti muusika rikastus nii uute sümfooniliste suurvormide kui ka kammermuusika ning koori- ja soololauludega
Muutused igapäevaelus
Mood
Nistesoeng
1920. aastatel tulid naistemoodi pikkade juuste asemel lühikesed juuksed
Meestemood
Torukübar asendus pehme viltkübaraga
Fraki asemel eelistati smokingut
Naistemood
Naiste riietusse ilmusid pikad püksid, sviitridja trikootooted
Poisilik stiil
Rõivamood asendus lihtsa, geomeetrilise joonega
Naised ühiskondlikus elus
N[aised soovisid meestega võrdseid õigusi
Neist said suurepärased: ajakirjanikud, teadlased, arstid ja õpetajad
Naised õppisid ära suitsetamise
Naised said valimisõiguse
Uued ajupesuvahendid
Kino
Raadio
Filmikunst
Joonisfilmi suurkujuks sai Walt Disney
Tummfilmi õitseaeg
Kuulsaim selle aja näitleja ja lavastaja li Charles Chaplin
Heli
Vendade Lumiere'idele leiutatud must-valgetele "elevatele piltidele" lisati 1920. a heli