Une olulisus inimkeha ja tervise jaoks on märkimisväärne. Esimese eluaasta jooksul on imikud eriti haavatavad ootamatu surma ehk hällisurma osas, mille täpseid põhjuseid ei mõisteta täielikult.
Uni tagab oluliste seoste(info) säilitamise. Kuna aju on aineliselt pidevalt muutuv keskkond, on info püsivuse tagamiseks on vajalik selle perioodiline "ülesalvestamine".
Unepuudus võib olla laste füüsiliste ja käitumisprobleemide põhjustajaks
Unepuuduse korral tekivad erinevad unehäired, psüühikahäired nagu nt: depressioon, ärevushäired ja isiksusehäired.
Võivad tekkida ka kehalised haigused: ebameeldivad aistingud-valu, õhupuudus.
Une ajal taastatakse keharakud, toimub reservide loomine aktiivseks tegevuseks
Parandab tähelepanuvõimet, suutlikkust ning üldist heaolu
Magamise ajal toimub talitluseks vajalike ainete süntees ja deponeerimine
Nt mediaatori süntees- keemiline aine, mille abil neuron vahetab neiste rakkudega informatsiooni.
Areneb võime õppida, meelde jätta, meenutada
Magamise ajal toodetakse kasvuhormooni
HGH (human growth hormone) ülesandeks on luude, lihaste ja kudede uuendamine. Magades töötab see hormoon üle terve keha. Kui keha on noor, aitab se hormoon kaasa kasvamisele
Surm magamise ajal ehk hällisurm
Hällisurm on eelnevalt täiesti terve beebi ootamatu surm une ajal esimese eluaasta jooksul. Kõige riskantsemad on 1.-4.elukuu. Hällisurma täpseid põhjuseid ei teata, kuid arvatakse, et see on seotud ebaküpse närvisüsteemiga ja laps unustab hingata. Beebi kõhu ja külje peale magama panemine võivad hällisurma riski suurendada.
Mõjutab ainevahetust ja immuunsüsteemi
Une ajal kulgevad protsessid, mis on vajalikud tasakaalu säilitamiseks organismis. Magamise ajal ainevahetus aeglustub, sest keha pole aktiivne ja ei kuluta energiat.
Mõjutab närvisüsteemi arengut
Selleks, et tagada ärkvelolekus aktiivne funktsioneerimine, peab närvisüsteem saama puhata ja taastuda.
