Geneetilised ja keskkonnamõjud mõjutavad organismide muutlikkust, kusjuures muutused võivad olla kas pärilikud või mittepärilikud. Pärilikud muutused kanduvad järglastele edasi, samas kui mittepärilikud muutused ei pärandu.
Geneetikud uurivad neid, et teha kindlaks, kui palju mõjutab tunnuste kujunemist keskkond ja milline osa on pärilikul infol.
Inimesel võib sündida kahte tüüpi kaksikuid:ühemuna ja kahemunakaksikud. Kahemunakaksikute tunnuste erinevus on põhjustatud nii pärilikust muutlikkusest kui ka keskkonnatingimuste mõjust. Ühemunakaksikute erinevus on tingitud aga ainult keskkonnast, sest nende geenid on ühesugused.
Pärilik muutus
Päriliku muutlikkuse korral päranduvad organismis toimunud muutused järglastele.
Mutatsioon
Kõik mutatsioonid ei põhjusta tunnuste muutusi, sest oleneb millises alleelis ta tekib. Kui tekib dominantses alleelis, siis muutub ka organismi tunnus, mida see alleel määrab.Kui tekib retsessiivses alleelis ja kui organismis on sama geeni normaalne dominantne alleel, jääb mutantne tunnus avaldumata.
Suurem osa mutatsioone on organismile kahjulikud, kuid surmava toimega on need harva.Organismidele kasulikke mutatsioone tekib harva.
Järglane sünnib mingi sellise tunnusega, millist pole varem suguvõsas olnud.
Mittepärilik muutus
Mittepäriliku muutlikkuse korral ei pärandu elu jooksul tekkinud organismi tunnuste muutused järglastele
Mutageen
Mutatsioone põhjustavaid tegureid nimetatakse mutageenideks.Bioloogilised on nt hallitusseente toksiinid.Keemilised on nt asbest,fenool,paljud ravimid.Füüsikalöised mutageenid on nt ultraviolettkiirgus, radioaktiivne kiirgus.