Eesti keel jagab sõnad erinevatesse kategooriatesse, millel on kindlad rollid ja funktsioonid. Pöördsõnad hõlmavad tegusõnu, mis väljendavad tegevusi või seisundeid. Käändsõnade hulgas on arvsõnad, nimisõnad ja omadussõnad.
Kuuluvad lauses käändsõna juurde, andes edasi sõnadevahelisi seoseid. Näiteks:
Koti sees on raha.
Hüüdsõnad
Väljendavad hüüatusi, ehmatust, loodushääli, helijäljendusi, jne. Hüüdsõnad on näiteks tohoh, ai, noh, hallo, prõmdi, aitäh.
Sidesõnad
Kasutatakse sõnade ja lausete ühendamiseks. Näiteks:
Toolil on särk ja püksid.
Tegin endale võileiva, sest mul oli kõht tühi.
Määrsõnad
Aitavad tegevust või omadust lähemalt piiritleda. Kuuluvad lauses tavaliselt tegusõna juurde (jooksis kiiresti), omadussõna juurde (väga ilus) või teise määrsõna juurde (päris hästi).
Määrsõnad väljendavad:
hulka (kui palju?)
aega (millal?)
kohta (kus? kuhu? kust?)
viisi (kuidas?)
PÖÖRDSÕNAD
Tegusõna
(mida tegema?)
KÄÄNDSÕNAD
Asesõna
Selleks, et vältida tekstis sõnakordusi, võib korduvad nimi-, omadus- või arvsõnad asendada asesõnaga (ma, sa, selline, need, mitu, kumb, jne).
Arvsõna
mitu? mitmes?
Järgarvsõna (mitmes?)
neljas, 5000., teisele,
IX, esimene
Põhiarvsõna (mitu?)
kakskümmend viis, 14,
pool, paar
Omadussõna
(missugune? milline?)
Omadussõnad on ka näiteks tuhakarva (juuksed), iselaadi (inimene), kehvavõitu (söök), ehkki antud sõnu ei saa käänata.
