Tervise säilitamiseks ja parandamiseks vajalike tegurite muutmine on oluline, sest tervis sõltub organismi ressurssidest. Rahvatervise valdkond hõlmab haiguse arengu uurimist ning keskendub haiguste ennetamisele, eluea pikendamisele ja vaimse ning füüsilise tervise edendamisele organiseeritud jõupingutuste kaudu.
Tervisedendus on inimese tervistväärtustava ja soodustava käitumise ja elulaadi kujundamine ning tervisttoetava elukeskkonna sihipärane arendamine
Rahvatervis on teadus ja kunst haiguste ennetamiseks, eluea pikendamiseks ning vaimse ja füüsilise tervise edendamiseks ja tugevdamiseks ühiskonna organiseeritud jõupingutuste kaudu
Tervis on väga erinevalt mõistetav
Tervis põhineb organismi ressurssidel
Tavaarusaam tervisest - haige mitte olemine
Patogenees
Õpetus haiguse arengust
Mõjurid, mille muutmine aitab kaasa optimaalse tervise saavutamisele
Tervis on täielik füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund ning mitte vaid puuete ja haiguste puudumine
Tervis
Tervisedendus
Ottawa Harta 1986.a tervisedenduse deklaratsiooni järgi
Orientatsioon ennetavatele teenustele
Isiklike oskuste ja teadmiste arendamine
Suurem osa kogukonnal tervise tagamisel
Tervist soodustava elukeskkonna loomine
Tervist toetava poliitika kujundamine
Vahendid Rahvatervise seaduse järgi
Tervist soodustava elukeskkonna kujundamine
Eluviisi mõjutamine ja käitumisriski vähendamine
Tervistavate teenuste arendamine
Terviseteabe levitamine ja tervislike eluviiside motiveerimine
Tervisekasvatus ja terviseõpetus haridusprogrammide osana
Rahvatervis ja selle koht meditsiinis
Meditsiiniline jagunemine
Terviseteadus - ennetus ja tervisedendus. Keskendub rahvastikurühmale ja tagab medistiiniabi ka neile, kes ise seda ei otsi.
Kliiniline meditsiin - ravi ja taastus. Keskendub indiviidile, kes on suunatud või pöördub ise ravile.
Teisesed ennetusstrateegiad – eesmärgiks haiguse varajane avastamine ja ravi
Esmased ennetusstrateegiad – eesmärgiks on tervisedendus ja haiguste ennetamine
Tervisemõjurite mudelid
Barclay ja Fleming`i tervisemõjurite mudel
Sotsiaalsed tegurid - rahu ja turvalisus, paikkond, personaalsed suhted
Keskkondlikud tegurid - kodu- ja töökeskkond, füüsikaline keskkond
Majanduslikud tegurid - töö, haridus, sissetulek, sotsiaalne positsioon
Personaalsed tegurid - eluviis, toimetulek, vanus, sugu, geneetika jne.
Tarlov’i tervisemõjurite mudel
Tervishoid (max 17%)
Geenid ja bioloogia (max 5%)
Sotsiaalsed mõjurid (18% - 53%)
Terviskäitumine (25% - 60%)
Ryan ja Travis`e tervise determinatide mudel
Ainult elanikkonna teadlikuse tõstmine, oskuste arendamine ja teavitamine ei ole piisavalt efektiivne, sest ei puuduta kõiki tervisemõjureid ning ole seetõttu tervisedenduses tulemusrikas.
Vee alla jäävas jäämäe osas on tegurid, mis mõjutavad rahvastiku tervist. Mida rohkem tuleb neid nähtavale, seda kergem on nende mõju hinnata.
Mõjutavad veel indiviidi ja grupi kultuuritraditsioonid, majandus, keskkond ja paljud muud, mis vajavad edasisi uuringuid
Nähtav osa jäämäest peegeldab rahvastiku tervise olukorda, mida saab mõõta ja hinnata. Mida väiksem osa on nähtaval seda raskem on neid seostada tervisega.
ehk jäämäemudel
Dahlgren ja Whitehead’i tervisemõjurite mudel
Indiviidide käitumine tuleneb samuti sotsiaalstest ja keskkondlikkest teguritest - kui ühiskonnakorraldus liigub paremuse poole, siis sama juhtub ka inimeste käitumismustritega
Poliitilised otsused on kõige tõhusamaks tervist edendavaks tegevuseks, sest enamus valdkondi, nagu haridus, tööhõive, keskkonna teemad jt. on just eelkõige mõjutatud ühiskonnakorraldusest sealosas poliitikast
Tervise determinandid ehk tervist mõjutavad tegurid
Definitsioon 2: Tegurid, mis kutsuvad üksikisiku, grupi või rahvastiku tervises esile muutusi kas paremas või halvemas suunas
Bioloogilised tervisemõjurid
Keskkondlikud tervisemõjurid
Käitumuslikud tervisemõjurid
Sotsiaalmajanduslikud tervisemõjurid
Poliitilised ja kultuurilised tervisemõjurid
Tervise determinandid panevad aluse inimese heaolule, mis omakorda kujundab positiivset mõtlemisstiili ja tegevusviise
Definitsioon 1: Tervise determinandid on personaalsed, sotsiaalsed, kultuurilised, majanduslikud ja keskkondlikud tegurid, mis mõjutavad tervisestaatust nii indiviididel kui ka rahvastikus
10% tervishoid
40% - 50% eluviis
20% elukeskkond
20% - 30% geenid
Salutogenees
Teaduri uuring näitas, et inimese tervise määravad keerulistes, rasketes ja stressirikastes olukordades tema toimetulekuoskused
Ameerika - Iisraeli teaduri Antonovski käsitlus tervisest
Tervis põhineb organismi ressurssidel ning muutused tervises toimuvad ressursside vähenemisel ja suurenemisel
Ladina k. salus - tervis, genesis - teke
Haigus
Meditsiinis haigusekeskne käsitlus ehk haigus peab olema tõestatud meditsiinis tunnustatud moel nt. faktid, analüüsid jne.
inglise k. disease - ebamugavus - või raskustunne
Olukord, mis põhjustab inimesele valu või kahju
Tervise kontseptsioonid
Akadeemine määratlemine
Terviklikult paljude teaduste koosmõju, tähelepanuväärseim praegu kogukonnateadus
Määratlemine - tervis kui indiviidi bioloogiliste, psühholoogiliste ja sotsiaalsete aspektide omavaheline mõju
Meditsiiniline määratlus
Ei arvestata paljusid teisi tegureid, mis samuti tervist mõjutavad nt. kultuurilisi, sotsiaalseid, keskkondlikke jt.
Määratlemine - haiguse puudumine, elukvaliteedi säilitamine ja heaolu
Funktsionaalsete normide määratlus
Normaalne funktioneerimine sõltub ühiskonna poolt kindlaks määratud väärtushinnangutest
Määratlemine - ühiskonnas enda rolli täitmise suutlikkus
Statistiline määratlus
Ettenätud normist erinev tulemus viitab haigestumisele
Määratlemine - biomeditsiinilise näitajate abil nt. vererõhk, vereanalüüsid jne.
