Kultuur 20. sajandi esimesel poolel
Film, kirjandus, kunst, muusika ja tants
MUUSIKA JA TANTS
20.saj alguses tekkis USA-s modern- ehk vabatants, mis ei tunnistanud mingeid reegleid ning lähtus keha loomulikust liikumisest.
Balletimaailmas oli äge vaidlus klassikalise ja moderntantsu pooldajate vahel
1920.-1930. aastail levisid Euroopas mitmed seltskonnatansud nagu fokstrott, tšarltston ja tango.
Peale Esimest maailmasõda said džässikeskusteks New York, Chicago ja Kansas City.
USA oli ka džässi sünnimaaks 20. saj alguses, kui New Oreleansis tekkisid esimesed kutselised džässiorkestrid
Esimese maailmasõja aastatel tekkis muusikal. Euroopasse levis see peale Teist maailmasõda
USA oli ka maailma muusikaelu esirinnas
KIRJANDUS JA KUNST
Paljude kultuuritegelaste varjupaigaks sai USA, ning kuna paljud neist asusid elama New Yorki, siis sai sellest peagi maailma kultuurikeskus
Kultuuritegelased, kes ei olnud nõus võimureid teenima, ootas karistus või neil tuli lahkuda riigist
Autoritaarsetes riikides sunniti kirjanikke ja kunstnikke looma teoseid, mis ülistasid võimukandjaid ning valitsevat riigikorda
1930.aastate sündmused jätsid oma jälje kõikidesse kunstiliikidesse
Populaarseks muutus kuntsi- ja kirjandusvool- sürrealism
1920.aastatel mõjutasid kirjanike ja kunstnike teoseid möödunud ilmasõja sündmused ja tagajärjed
FILM
Dokumentaalfilmid pidid ülistama diktaatoreid ja veenma alamaid, et nad elavad maailma parimas riigis, mida juhib maailma parim riigijuht
Filmikunstile pöörati tähelepanu igas maailma otsas
Filmide loomisel tegid kaasa tuntud kirjanikud ja näitlejad
Ekraniseeriti menukaid kirjandusteoseid
Esimesed värvifilmid
Must-valgetele "elavatele piltidele" lisati heli
Muutused teaduse ja tehnika arengus
Sisepõlemismootor
Rakendati ka lennukitööstuses.
Esimene reaktiivlennuk ehitati 1930. aastate lõpul.
Peale lennukite kasutati ka õhupalle, õhulaevu jne.
Eestis hakati reisijaid vedama 1921. aastal, kui Rootsi lennukid hakkasid lendama Tallinna ja Stockholmi vahel.
1929. aastal ületati esimest korda õhus lõunapoolus ja 1937. aastal ka põhjanaba.
Esimesed lennud üle Atlandi ookeani sooritati 1919. aastal.
Auto hakkas muutuma igapäevaseks tarbekaubaks.
Nn põrnikate seeriatootmist alustati alles pärast Teist maailmasõda.
Ka Hitleri Saksamaal üritati 1930. aastate lõpul luua odavat ning vähenõudlikku rahvaautot, Volkswagenit.
Ford Motor Company hakkas tootma lihtsat ja kättesaadavat automudelit T.
Põllumajanduses võeti kasutusele traktorid ja kombainid.
Auruvedureid ja -laevu hakkasid asendama sisepõlemismootoriga laevad ja vedurid.
Arenes sidetehnika, eriti raadio.
Televisioonisaadete regulaarne esitamine algas 1930. aastate teisel poolel.
Aastakümne keskpaiku toimusid esimesed televisiooni proovisaated.
1920. aastatel alustati ringhäälinguseedetega.
Elektrotehnika areng
Ehitati uusi elektrijaamu, mis töötasid vee ja soojuse jõul.
Inimesed said osta uusi elektrilisi tarbekaupu.
Naiste osa ühiskonnas
Võrdõiguslikkuse suurenemine
Võrdõiguslikkus liikus ka maale
Tolereeriti naiste suitsetamist
Valimisõigus
Meeste tööd naistele
Naiste enesehinnangu tõus
Naised said hakkama
Meestöötajate puudus
Ajupesuvahendid
Mõjutati kõikjal
Tööl
Kodus
Kinos
Tänavatel
Propaganda
Kasutati tõde, pooltõde ja lausvalet
Mõjutati miljoneid inimesi korraga
Raadios ja kinos
Reklaam
Kutsuti üles raha tarbekaupadele kulutama
Mood
Mehed
Torukübar ehk silinder asendus viltkübaraga.
Fraki asemel eelistati smokingut.
Meestemood ei võimaldanud erilisi muutusi, kuigi seda sooviti.
Naised
Ilmusid pikad püksid, sviitrid ja trikootooted
1925.aastal leiutati elektrilokid ning need muutusid väga populaarseks.
Pikkade juuste kõrval hakkas esinema lühikesed.
1930.aastatel muutus stiil veidi pehmemaks, kadusid geomeetrilised jooned.
Naiselik asendus pigem poisilikuks stiiliks.
Keerukas rõivamood asendus lihtsa, geomeetrilise joonega.
1920.aastatel muutusid seelikud tunduvalt lühemaks.
