16. sajandi teisel poolel toimus Läänemere piirkonnas ulatuslik konflikt, mida tuntakse Liivi sõjana. Selle sõja peamiseks põhjuseks oli Venemaa soov kindlustada oma positsiooni Läänemere idakaldal ja laiendada oma territooriumi.
Aprilli esimestel päevadel algas Narva piiramine ja pommitamine
Linna suudeti küll kaitsta, aga et mujalt Vana-Liivimaalt abi ei saadetud ja Narva oli sõltunud eeskätt kauplemisest Venemaaga, levisid seal alistumismeeleolud
Pommid tegid olulist kahju, siin-seal lahvatasid leegid
22. jaanuaril 1558 tungisid Vene väed tatari khaani Šig-Alei juhtimisel Tartu piiskopkonda
Ordumeister Fürstenberg ei suutnud vastulöögi andmiseks koguda vajalikke väge, kuna osa tähtamaist aadlikest olid sel ajal parajasti Tallinnas suurejoonelisel pulmapeol, maahärrad mõtlesid aga ainult oma valdustele
Liivi ordu sõjaline häving
Orduvägi piirati sisse ja hävitati täielikult
Et takistada venelaste liikumist Läti alalt Viljandi peale, ründas ordu maamarssal 500 ratsanikuga 12 000- mehelist vaenlast
2. augustil toimus Liivi ordu viimane välilahing Härgmäe lähedal Hoomuli mõisa juures
Vene väed alustasid 1560. aastal uut pealetungi
Sõja lõpp
Liivi sõda oli lõppenud
Maa jäi jagatuks Poola, Rootsi ja Taani kuningate vahel
Saavutati vaid ajutine tasakaal
Sõdade ajajärgus tekkis väike vahe, mil võitlus ei peetud
1583. aastal sõlmiti Pljussa jõe suudmes ka Rootsi ja Venemaa vaherahu, kusjuures rootslased säilitasid endale kogu Lääne- ja Põhja-Eesti ning senised vallutused Ingerimaal
Lõuna-Eesti Rzeczpospolita riigi võimu alla
Kui alistati ka Paide, oli kogu Põhja-Eesti Rootsi võimu all ja sõjategevus suundus juba Venemaale
1581. aastal ületasid Soomes koondunud Rootsi väed Pontus De la Gardie juhtimisel kinnikülmunud Soome lahe
Poola ja Rootsi tegutsesid teineteist segamata Eesti eri osades
Mõlema tegevuse suund oli aga Vene võimu alla langenud alade tagasivallutamine
Kui aga kuningaks sai Stefan Batory, algas 1579. aastal ulatuslik sõjategevus Venemaa vastu
Poola oli Eesti alal peetud võitluses olnud seni suhteliselt tagasihoidlik
Diplomaatiline eellugu
Aastatel 1556-1557 pidas ordu järjekordse sõja Riia peapiiskopi ning viimasega liidus olnud Poolaga
Võitlused lõppesid Posvoli rahuga, millega Liivi ordu sõlmis Poola-Leeduga Venemaa-vastase liidu
Riia peapiiskop, ordumeister ja Tartu piiskop kinnitasid lepingu tingimused.
See oli Vene diplomaatia suur edu
Nii kinnitati vaidlustava maksu õiguslikkus igaveseks paberile
Nõuti, et tasutaks ära Tartu piiskopkonna maks Vene tsaatarile - üks mark aastas iga elaniku pealt
Põhjenduseks toodi, et Liivimaa on Vene võimu alune maa ning aastasadu tagasi lubanud vürstid saksa feodaale sinna asuda vaid juhul, kui need maksavad korralikult makse
,,Tartu maks'' tuli tasuda 3 aasta jooksul
Tartu raad käskis kontrollida linnamüüri ja seada see valmis võimaliku rünnaku vastu
Rahvusvaheline taust
Vana-Liivimaa jäi oma keskaegse poliitilise killustatusega Läänemerd ümbritsevate riikide ahelas ainsaks nõrgaks lüliks
Sellises olukorras sai ta nende kõigi, eriti aga Venemaa territoriaalsete taotluste objektiks
Liivimaal kardeti Venemaa liigset tugevnemist, tehti otseseid takistusi Lääne-Euroopast Venemaale suunduvate spetsialistide läbipääsuks
Vana-Liivimaa võimud keelasid venelaste otsese kauplemise siinsetes linnades viibivate välismaa kaupmeestega ära, kuid see riivas Moskva huvisid rängalt
Venemaa majandus arenes, tugevnesid kaubanduslikud huvid ja laienesid sidemed
Teiste Venemaa alade arvel laienenud Moskva suurvürstiriigi piirid ulatusid Liivimaani ja tema välispoliitika üheks põhisuunaks kujunes võitlus Läänemere idakalda pärast
Sõjaliselt tugev oli Poolaga ühendatud Leedu
Võimsust kogus Poola riik, mis XV sajandil oli jõudnud oma piiridega taas Läänemereni
Rootsi, kellele kuulus Soome, püüdis laiendada oma mõjuvõimu veelgi ida suunas
